10 tarkust vadakuproteiinist
Proteiinist räägitakse palju kulturistide ja üldse sportlaste ringkonnas. Enamasti pakub jutuainet vadak (whey), mis on kasutatuim lisaproteiiniallikas. Vestlustes kerkivad esile terminid nagu- kontsentraat, isolaat, hüdrolüüsitud jne jne. Kuid mida nad siiski täpsemalt tähendavad ja kas neil on ka mingisugust tähtsust? Või on vadak lihtsalt vadak ja terminid moe pärast? Need küsimused painavad nii mõndagi, seega algkursus vadakuproteiinist on kindlasti vajalik.
1. Mis on vadak?
Vadak on üks piimas sisalduv proteiin (kaseiin on teine). Piimast umbes 20% on vadak ja 80% on kaseiini. Vadaku nii bioloogilised kui ka heakskiidu näitajad on eriti kõrged ning seal on palju hargnenud ahelaga aminohappeid (BCAA). Vadakul (kui sellisel) on ka rohkelt funktsionaalseid mõjusi, selliseid mida teistes proteiiniallikates pole. Vadakut saadakse, kas juustu valmistamisel või piimast kaseiini valmistamisel vahetootena.
2. Filtreerimismeetod
Töötlemata vadak sisaldab üle poole laktoosi, kolmandiku proteiini ja ülejäänu on rasv. Sellest algsest massist eraldatakse proteiin ja selleks kasutatavad meetodid erinevad teineteisest märkimisväärselt. Kasutusel olevad filtreerimismeetodid on näiteks ioonvahetusmeetod, ristvoolul põhinev mikrofiltreerimine, mikrofiltreerimine, ultrafiltreerimine ja nanofiltreerimine, veel mõned. Ioonvahetusmeetodiga eraldatakse proteiinalgmassist elektrilaengu abil. Ultra,- mikro- ja nanofiltreerimisel vadakumass aetakse läbi kile, kus on väikesed, väikesed augud ning proteiin eraldub rasvast ja laktoosist. Filtreerimismeetodi nimi viitab aukude suurusele, nanofiltreerimisel on augud väiksemad ja lõpptulemusel on suurem proteiini sisaldus. Probleemiks neil filtreerimismeetoditel on Ph-muutustest eeldatavad happekäsitlused ja ka kõrge temperatuur, mis denaturaliseerib proteiini. Need denaturaliseeritud proteiinid ummistavad filtrid ja neist tuleb vabaneda tsentrifuugimisel. Lõpptulemus on denaturaliseerimata stabiilne ja aminohapeterikas vadakuproteiin, kus ei ole enam järel tundlikuid bioaktiivseid osi, just neid, mis teevad vadakust ülihea proteiini võrreldes teiste proteiiniallikatega. Ristvoolul põhineval mikrofiltreerimisel (CFM) seda probleemi ei ole. Viimase puhul aetakse vadakumass läbi keraamiliste filtrite ilma happeliselt töötlemata ja kõrge temperatuurita, mistõttu säilivad bioaktiivsed peptiidid. Ka patenteeritud meetmetega sooritatud ioonvahetusel säilitatakse need tundlikud proteiiniosad.
3. Vadakuproteiini kontsentraat
Protsessi järel saadakse vastavalt meetodile, kas vadakuproteiini kontsentraat või isolaat. Kontsentraat ja isolaat on terminid teatud proteiinisisaldust omavail vadakuproteiinidel. Kontsentraadis on proteiinisisaldus 34(!)-80% ja ülejäänud on rasv 4-11% ja laktoos 4-53% (!). Kontsentraadid filtreeritakse kilefiltermeetodiga, enim kasutatud on ultrafiltreerimine. Kontsentraat on soodne proteiiniallikas neile, kellel pole probleeme laktoosiga. Toodete erinevus seisneb lahustuvuses, segunevuses, maitses ning rasva ja laktoosi koguse sisalduse.
4. Vadakuproteiini-isolaat
Isolaatides on proteiini sisaldus 88-93% ja rasv ning laktoos on peaaegu eemaldatud. Kvaliteetse vadakuproteiini- isolaadi valmistus on eriti keeruline ja kallis protsess. Kvaliteetsemates isolaatides vadaku väärtuslikud mikrofragmendid on võimelised säilima ja siin ongi isolaatide suur eelis võrreldes kontsentraatidega (rasvatud ja ilma laktoosita pealekauba). Maailmas on ainult mõned tehased, mis suudavad sellist kvaliteetset isolaati valmistada. Isolaadi kvaliteetsust ei näita aminohapete jagunevus ega ka proteiinisisaldus, vaid nimelt fragmentide jagunevus.
5. Vadakuproteiinihüdrolüsaat
Hüdrolüüsimine tähendab, et proteiini eraldamisfaasi järel tuhandeid aminogruppe sisaldavad proteiinimolekulid lõhutakse väiksemateks di,-tri- või polüpeptiidideks. Nii tõhustatakse ja kiirendatakse proteiini imendumist isegi kahekordselt võrreldes tavalise lõhkumata vadakuga. Kasu sellest kiiremast imendumisest on taastusjookides siis kui sinna ei segata imendumist aglustavaid aineosi nagu süsivesikud või lõhkumata proteiini.
6. Vadaku fragmendid
Looduslik vadakuproteiin koosneb paljudest erinevatest vadaku proteiinidest, mida kutsutakse fragmentideks. Need vadaku fragmendid on beeta-laktoglobuliin ja alfa-laktalbumiin. Nad on peamised aminohapete allikad, mil ei ole funktsionaalseid mõjusi. Beeta-laktoglobuliin on vadaku osa, mida näiteks emapiimas ei ole üldse. Oleks hea, kui selle sisaldus oleks võimalikult madal. Vadaku tibatillukestel fragmentidel on selle asemel rohkelt positiivseid mõjutusi organismile. Nad parandavad immuunsüsteemi, neutraliseerivad baktereid ja kaitsevad infektsiooni eest, mõjutavad maoeritust, söögi seedimist ning neil on väga suur mõju IGF-1 tootmisele. Seega on neil otseseid ja kaudseid mõjusid lihaskasvule, taastumisele ja tervisele. Need tibatillukesed mikrofragmendid on glükomakropeptiid, immunglobuliin, seerumialbumiin (BSA), laktoferriin, laktoperoksidaas ja lüsotsüüm. Nagu eespool mainitud, probleem on siiski nende väikeste funktsionaalsete fragmentide säilitamine valmistusprotsessi ajal.
Jõusaalis treenijatele on ideaalne näiteks selline vadak, mis sisaldaks lihaskasvuks olulisemaid fragmente ja kasvufaktoreid. Loomulikult on sellised spetsiaaltooted keerulise valmistusprotsessi tõttu kallid.
7. Vadaku kiire imendumine
Vadakuproteiin imendub eriti kiiresti ja põhjustab võimsat hetkelist vere aminohappesisalduse tõusu. Sellepärast on vadakul suur mõju proteiinisünteesile. Selle anaboolse omapära pärast ongi vadak parim valik taastusjookide proteiiniallikas, sest treeningu järel peaks võimalikult kiiresti lõhkuma kataboolse oleku. Taastusjoogi nautimise järel tuleks (1-1,5 tundi) süüa rikkalik eine. Teisalt just selle kiiruse pärast pole vadak üksinda kõige parem vahepalaproteiiniks. Kasutades vadakut vahepalana, tuleks piima hulka segada veel rapsiõli, et imendumine aeglustuks. Või segada hulka kaseiini või piimavalku.
8. Vadaku segud
Turul on erinevaid vadakusegusid, kus võib olla kolme erinevat vadakujahu (kontsentaat, isolaat ja hüdrolüüsitud isolaat). Kasulikkus ei ole nende vahelduvas imendumises nagu tootjad seda reklaamivad. Nende toodete kasulikkus võrreldes tavaliste baaskonsentraatidega seisneb väiksemas rasva- ja laktoosisisalduses, mis veel tähtsam, isolaatide tekitatavates funktsionaalsetes mõjutustes nendes sisalduvate bioaktiivsete peptiidide näol. Tähtis on, et tootes on kasutatud rohkelt vadakuisolaati, kus sellised fragmendid oleksid alles.
9. Vadaku kvaliteet
Kvaliteedi võrdlust erinevate vadakujahude vahel võiks kindlasti teha. Kontsentraatides on näha kvaliteedi erinevused segunevusel ning laktoosi- ja rasvasisalduse näol. Tundliku maoga inimesed täheldavad kvaliteedi erinevust ka selles, kuidas magu konkreetsele tootele reageerib. Isolaatide erinevused kvaliteedis tulevad eile eelkõige fragmentides. Madalama kvaliteediga vadakuisolaadid sisaldavad beeta-laktoglobuliini ning väärtuslikke mikrofragmente pole enam järel. Toodete puhul peaks kontrollima kui kvaliteetse vadakuisolaadiga on tegemist. Jälgi, et kõige tähtsamad mikro- ja makrofragmendid olek säilunud denaturaliseerimatult ja et beeta-laktoglobuliini osa ei ületaks 55%.
10. Vadaku tootjad
On hea teada, et sporditoitude ettevõtted, kes müüvad ja reklaamivad proteiine, ei tooda ise proteiini, vaid ostavad vadakut valmistavatelt tehastelt üle maailma. Ainult pakkimine, maitsestamine ja eri kvaliteetide segamine on nendepoolne töö. Erinimelised ja märgiga proteiinipreparaadid võivad sisaldada ükskõik millisest maailma otsast hangitud toorainet. Ei ole siis olemas näiteks EAS`i, Twinlabi, Evolutioni või Fasti toodetud vadakut. Eri märke ja valmistajaid võib omavahel võrrelda, selleks on tähtis teada, millises tehases proteiinijahu on valmistatud ja mis versiooni vadakuproteiiniga on tegu. Hea on kontrollida ja saada infot tehaste kodulehtedelt. Kvaliteetset vadakuproteiini tootvad tehased annavad täpset ja konkreetset infot.
Tõlkinud: Rosin
[p][/p]
Autor: Bodylehti.fi