20 aasta jooksul toimunud uurimused on näidanud, et aeroobika on üks parimaid viise enda tervise ja heaolu parandamiseks. Aeroobika parandab südame, kopsude ja veresoonte efektiivsust, lisaks ka nende ensüümide efektiivsust, mis reguleerivad lihaste energia kasutamist.
Hapnikku kannavad lihastesse vaid punased verelibled. Kui lihased harjutuste ajal töötavad, peab süda läbi kogu keha rohkem verd pumpama, et rahuldada suurenenud hapnikunõudlus. See põhjustab kopsude laienemise, et täita hapnikuvajadus, mida punased verelibled kiiresti mööda organismi laiali kannavad.
Kuna lihased vajavad rohkem hapnikku, et energiat toota, suurendab keha automaatselt sissehingatava hapniku hulka. Pulss tõuseb, kui süda pumpab verd läbi süsteemi kiiremini, et rahuldada iga lihase vajalik hapnikunõudlus.
Vereringe suurenemisel on kahekordne kasu kehale. Esiteks, rikkalik hapnikuga varustamine ei ole viidud mitte ainult lihastesse, vaid süsteemi igasse ossa. Teiseks, veri ringleb läbi puhastavate organite palju kiiremini, mille tagajärjel vabaneb keha jääkainetest. Mõlemad on tervisele väga olulised faktorid.
Regulaarne aeroobika mõjub organismile nii:
1)Parandab südametugevust ja pulsisagedust, võimaldades iga löögiga rohkem verd pumbata. Selle tulemusena paraneb organismile eluliselt vajaliku hapniku transpordi kiirus kopsudest südamesse ja kogu kehasse.
2)Tõstab lihaste toonust üle kogu keha, parandades seealjuures üldist vereringet, vähendades vererõhku ning südamekoormust
3)Põhjustab vereringe suurenemist ning suurendab punaste vereliblede arvu ning hemoglobiini hulka(hemoglobiin kannab hapnikku kudedesse), muutes vere efektiivsemaks hapnikukandjaks.
4)Aeroobika tõstab Sinu keha suure tihedusega lipoproteiinide taset(ingl. k. high density lipoproteins-HDL), mis on ühtlasi ”hea kolesterooli” tase, ning alandab Sinu keha madala tihedusega lipoproteiinide taset(ingl. k. low density lipoproteins-LDL), mis on ”halb kolesterool”. Aeroobika parandab ka vere ringlust ning tõstab Sinu südame tegevust.

Füüsiliselt heas vormis inimesel on suurem võime taluda füüsilisi väljakutseid igapäevaelus, samas kui inimene, kes ei ole heas füüsilises vormis, peab väsimuse tõttu aktiivsest tegevusest loobuma.
Harjutuste ajal tahad Sa piisavalt tugevalt(intensiivsus) tööd teha, et Su pulss oleks vahemikus 140-170 lööki minutis, s.o. umbes kahekordistada pulsisagedust võrreldes ajaga, mil Sa puhkad. Inimene, kes ei ole heas füüsilises vormis, saavutab eesmärgipärase pulsisageduse väga vähese pingutusega, sest puhkepulss on kiire(80/90 lööki minutis) ja kehal pole piisavalt hapnikku ning inimene väsib suhteliselt kiiresti. Füüsiliselt heas vormis inimene peab tegema rohkem tööd saavutamaks eesmärgipärase pulsisageduse, sest puhkepulss on madal(50 lööki minutis).
Meeles tuleks pidada seda, et süda muutub veelgi efektiivsemaks pumbaks varustades vajaliku hulga hapnikuga, sealjuures madalama pulsisagedusega.
Lihtsaim viis oma pulsisageduse jälgimiseks on kasutada pulsimõõturit!