Arengu jälgimine

Kui eesmärgiks on arenemine, siis on väga oluline oma kehaga toimuvate muutuste jälgimine. Järgnevalt tulebki juttu, kuidas seda teha.

Enese puhul toimivate ja mittetoimivate tehnikate märkamine ja teadustamine on tähtis, kui sooviks on areneda. Olgu siis eesmärgiks kas suuremaks, kuivemaks, tugevamaks või ükskõik mis mõttes endisest paremaks muutumine.

Väidan, et üks peamiseid põhjusi, miks ei suudeta areneda soovitud suunas, on see, et ei osata leida endale sobivaid süsteeme, või ei teata, kuidas neid üldse leida. Harva käivad asjad nii, et lihtsalt laest võetud või kellegile teisele sobiv meetod töötab ideaalselt ka sinu puhul.

Nii nagu muudki asjad, nõuavad ka treening, toitumine ja puhkus esmalt seda, et leiad endale sobiva põhisüsteemi ja seejärel hakkad seda enda jaoks aina paremini toimivaks korrigeerima, nii et see tagaks arengu ka edaspidi.

See ei ole siiski nii lihtne nagu tundub ning mõjusate süsteemide leidmine võib võtta aastaid. Toimivad süsteemid tuleb osata eristada enda jaoks kasututest süsteemidest ja siin tulevadki mängu mõõtmisvahendid ehk erinevad abivahendid, mille abil saad oma arenemist hinnata.

Kuidas?

Kuidas see siis toimub? Selleks, et kindel olla, et sa arened, vajad abiks usaldusväärseid mõõtmisvahendeid. Parimad minu meelest selleks on kaal, mõõdulint ja treeningpäevik.

Miks valisin just need, mitte aga näiteks mingid ultramodersed mõõtmisvahendid, mis ütlevad su keha kohta kõik ainult paari minutiga? Kuna ma ei usu nende antud tulemuste usaldusväärsusesse, eriti kui räägime keskmisest lihaselisematest inimestest.

Aastate jooksul olen kuulnud erinevatest mõõdikutest ja nendega saadud tulemustest. Näiteks on võistlusvormis kulturistidel olnud keha rasvaprotsent võistlusnädalal 50 ja samas mõni pehmem fitness-võistleja on saanud tulemuseks alla 5 %. Igaüks arvatavasti saab aru, et need tulemused ei saa kuidagimoodi olla õiged.

Kaal, mõõdulint ja treeningpäevik selliseid vigu ei luba ning nendega saadud tulemused on ühe inimese puhul usaldusväärsed. Lisaks on mainitud kolmik endale odav soetada, igaühel on võimalik neid kasutada ning mis peamine, saadud tulemused on informatiivsed.

Kaal

Kaal ütleb sulle, kuhu suunas su kehakaal liigub. Dieedil olles on eesmärgiks kaalu langetamine ja massiperioodil taas vastavalt kaalu lisamine ning kaal on sel puhul väga kasulik ja väärtuslik vahend.

Kui kaal langeb või püsib paigal, sööd arvatavasti kasvu silmas pidades liiga vähe. Kui kaal tõuseb, sööd eeldatavasti rohkem kui jõuad ära kulutada. Söömist ja liikumist reguleerides võid mõjutada, kas su kaal langeb või tõuseb. Kuid mõte on siiski see, et kaal on väga vajalik abivahend ja ta ütleb sulle usaldusväärselt, kas suund, mida mööda liigud, on õige.

Kaal on kasulik ka muul moel ning ta annab rohkem infot, kui lihtsalt kaalunumbri. Mõnikord ei suuda inimesed astuda kaalule, kuna see on neile psüühiliselt raske. Asjad liiguvad harva paremuse suunas kui nende ees silmad sulgeda ning kaalunumbri kartmine võib vahel märku anda mõnest suuremast probleemist, nagu näiteks ebatervest suhtumisest oma kehasse. Kui kaal ei näita seda, mida soovid, siis vaevalt on abi sellest, kui kaal kappi ära peita.

Mõõdulint

Mõõdulint on tänapäeval mingil kummalisel põhjusel äärmiselt harva kasutust leidev abivahend arengu jälgimisel. Erinevate inimeste 45-sentimeetrine biitseps võib välja näha väga erinev, kuid võid kindel olla, et sinu 45-sentimeetrine biitseps on väiksem kui sinu 46-sentimeetrine biitseps. Ka võib kuu aja jooksul sentimeetri võrra kasvanud biitseps anda märku toimivast treeningsüsteemist, samas kui paigalpüsiv mõõdunumber viitab arvatavasti sellele, et kõik ei ole päris õige. Mõõdulindi abil võid arvustada ka treeningtehnikaid, näiteks kui biitsepsi treenimisel koormused suurenevad, kaal tõuseb, kuid ümbermõõt jääb samaks, siis teed arvatavasti midagi valesti. Suurenenud koormused ja tõusev kehakaal peaksid sel juhul kajastuma ka biitsepsi ümbermõõdus.

Mõõdulint ei ole siiski veatu vahend, sest mõõtmisvead, lihaste kuju ja kinnituskohad ning mitmed muud tegurid võivad mõjutada tulemusi, kuid kõigest vaatamata aitab mõõdulint siiski sul üsna usaldusväärselt näha oma arengu kvaliteeti ja seda, kas areng toimub soovitud kohas.

Treeningpäevik

Liiga tihti minnakse jõusaali lihtsalt tunde järgi ilma mingi konkreetse plaanita ning sooritatakse ühtesid ja samasid harjutusi muutumatute raskuste ja korduste arvuga. Ning pärast imestatakse, miks ei ole näha mingit arengut. Mõni kindlasti mõtleb nüüd: „Hmm, aga nii teevad ka paljud profid! Jah, aga nende ja keskmise treenija vaheliseks erinevuseks on umbes 50 kilo lihast ja tihti ka umbes tuhat rasket treeningkorda. Treeningpäevik ütleb sulle, mida tegid viimati, mida oled teinud kunagi varem jne. Ehk siis võid selle abil jälgida, kuidas tulemused jõusaalis paranevad või siis just, kuidas nad seda ei tee. See on ehk arengu seisukohalt üks tähtsamaid tegureid. Lihaskasv eeldab seda, et muutud tugevamaks.

Treeningpäevikut ei pea tingimata kandma kaasas, treeningud võib kirja panna ka näiteks Excelis. Oluline on see, et treeningute arengusuunast oleks mingi ülevaade ja et arengut oleks ka näha. Treeningandmete talletamine üksnes oma peas ja mälule lootmajäämine ei ole arvatavasti kõige kindlam variant.

1 + 1 + 1 = 3

Eelpoolnimetatud vahendid annavad sulle tulemused, kuid tulemused ei ole iseenesest midagi väärt, kui sa ei oska neid uurida ja võtta tulemuste põhjal tehtud otsusi kasutusse.

Kõige enam kasu saad kasutades kõiki mainitud abivahendeid ning tehes otsuseid nendega saadud tulemuste abil. Iga ülalmainitud mõõturitest ütleb omalt poolt väga selgelt sinu tegemiste toimivuse kohta.

Järgnevalt paar näidet, kuidas tulemusi sobitada. Kui treeningtulemused langevad või püsivad paigal sama tehnikat kasutades, muutumatute mõõtude ning tõusva kehakaaluga, teed arvatavasti midagi valesti. Kui tulemused paranevad, kuid kehakaal ei tõuse ning mõõdud ei muutu, treenid oletatavasti pigem jõudu kui lihast kasvatava stiiliga. Samas aga kui treeningtulemused, ümbermõõdud ja kehakaal liiguvad kõik ülespoole, võid olla praktiliselt kindel, et ka lihastega toimub sama muutus.

Lõpetuseks

Eelnev jutt aitab kindlasti nii mõnelgi oma treeningutega rohkem saavutada. Kõik ülalnimetatud vahendid koos ja nende kasutamise kontrollimine aitavad mõõta treeningprogrammi ja süsteemi toimivust, eriti veel kui lisaks kasutada oma pead ja iseseisvat mõtlemist.

Selged ja usaldusväärsed mõõtmisvahendid on üsna armutud, kuid efektiivsed oma tulemuste hindamiseks ning just seetõttu üritab mõni neid vältida. Nad ei jäta väga palju ruumi vabandustele, kuigi ka nemad ei ole alati veatud.

Lõppude lõpuks ütlevad nad suuremale osale treenijatest päris selgesti kas areng toimub või mitte. Selle alusel on siis oluliselt lihtsam hakata süsteeme endale sobivaks sättima.
Tõlge ajakirjast Body
Autor: Kalle Aaltonen

Autor: Greta