ARNOLD TOKKO

Too tumedaid toone eelistav mees on Arnold Tokko (37), Robocopi firma juhtfiguur Tallinnast.

”Viimased kümme aastat tiirles mu elu Tallinnas Raekoja platsil,” tõmbab ta oma senised aastad laias laastus kokku. Nüüd on kontor keskusest kaugemal Telliskivi tänaval, kust koos kolmekordse Eesti absoluutse meistri Ott Kiivikasega nii müügi- kui ka treeninguasju seatakse. Aga enne seda oli tihe koolipõlvesagin. Nagu püsimatutel poistel ikka. Sport ja meelelahutus kulgesid kõrvuti või läbisegi. Sport on kujunenud siiski pärisosaks.

On Tallinna-poiss. Läbi ja lõhki. Aga teinud ka pikki reise. Nagu kaheksakümnendatel üks Moskva tööots nõudis. Õppinud Raua tänava koolis, mis tookord kandis suure vene kirjaniku Nikolai Gogoli nime. Hiljem käis ta koolis Lasnamäel. 13ndas, mille 19 aastat tagasi lõpetas. Juhtus nii, et elu paiskas turjaka noormehe tehnikakooli. Kaks aastat hiljem olid tal laiaprofiiliga fotograafipaberid käes. Tegi fototööd, kuid mõtted jooksid uut rada.

Ja edasi?
”Oli elav ettevõtluse aeg. 87ndast, jah, lõin kaasa vahendustegevuses. Puutusin kokku nii rõiva kui ka eksootiliste puuviljade müügiga,” räägib Arnold Tokko perioodist, kui Liidus kõvad muutuste tuuled puhusid. Moskvas ja Tallinnas veel eriti soodsalt, vähemalt talle ja kolleegidele. Ühisettevõtluses oli vähe tegijaid, seepärast jäigi näpp peale õigele nupule.

1991. aasta juunis toimus Pirita teel sinises paviljonis tasemel kunstinäitus. Üle neljasaja töö ja sadakond autorit. Rida missugune: Jüri Arrak, Peeter Mudist, Ado Lill, Andres Tolts, õrnema poole pealt Aili Vint ja Epp-Maria Kokamägi. ”Siin kõiki üles lugeda oleks võimatu,” vaatab Tokko tagasi aega, kui talle kunst külge jäi. Maalija Jüri Arraku noorema pojaga hakkas ta galeristiks. Tokko&Arrak sai õige pea tuntuks nii meil kui ka lahe taga. Kolm aastat möödus tihedas koostöös Ann Mikiveriga, Raatuse galerii praeguse perenaisega. Kunstiäris olid aastad 1992-1995 aga lahjad. Nüüd on soodsam asju ajada.

”Ma loodan, et heategu ei jää kunagi karistamata,” muigab vestluskaaslane, kui jutt metseenlusele veereb. Uus katse. Taas kolmeaastane üritus. Kohati kattuv galeriiajaga. Hasartmängude korraldamine oli midagi uut. Midagi muud kui aastaid rahva raha neelanud spordiloto või lihtsalt asjade rahaloteriid. Lauad ja masinad pandi üles nii vanalinnas kui ka väljaspool Tallinnat. Sügisel 1995 läks käiku tema esimene piljardisaal.

Kuidas elu kulges?
”Pidas hinge sees,” rehmab juhataja lühidalt ja tundub, et vastuses jääb pisut ridade vahele. Restoraniaeg tuli 1996. aastal. Et Metropolist taas platsi-äärsesse Raekööki kolis, on süüdi pealtnäha ehk pisut kõrvalinegi mure. ”Vea tegime, et ööpäevaringselt lahti olime. Nii ei saa kunagi normaalset publikut endale,” üldistab jutukaaslane elukogemust.

Ja Raeköök?
On ju seegi päris kaua ja pikalt avatud. Raeköögis olnud see eelis, et tegu on tõeliselt avara kohaga. Nii suurele platsile kolmele korrusele tuleb ikka nii parasjagu rahvast, et tundub mõne teise restorani kõrval meeletu hulk inimesi koos olevat. Eelmise ehk restoranielu kohta sõnab: ”Tähtsaim ongi stabiilsus ja ettevõtte mainekus. Kõik lõppeesmärgi nimel, suurena püsima jääda.”

Nende seas, kes tema tookordset asutust kiitnud, võib nimetada muusikuid, nagu Aak ja Oja, Pets ja Poeg, Kuldse Plaadi teeninud manalamees Mati Nuude ja paljud teised seal laval ülesastunud. Et tasemel püsida, näiliselt paigal olles, peab õiges tempos edasi jooksma.

Sport on aidanud hakkama saada
Ta on nii EKASe kui ka Eesti Jõutõstjate Liidu president. Tunneb headmeelt, et lemmikaladel asi edeneb. Tänavused karikavõistlused kulturismis viidi läbi kenasti Pärnu Endlas, meistrid selgusid Tartus Vanemuise laval. Mõista, et ei tohi ka enda tervist unustada. Kolm korda nädalas tuleb autole hääled sisse panna, et treeningule jõuda. Nüüd, kus treeneripaberid olemas, saab juhendada noori, vaadata üle ühe või teise saali varustatus.

Kuidas Eesti kulturistidel ja jõutõstjatel on läinud, leiab siit paketist. Selles on tubli tükk Tokko ja tema lähimate abiliste tööd. Ja usutavasti ei lõpe head mured veel niipea. Aga kodus ootavad õhtuti sama edukat, kuid juba isarollis esinevat Arnoldit tema arusaav habras naine ja pisipoeg Christopher.

Autor: Aare Kreilis