Atarashii Naginata – uus spordiala?

Atarashii Naginata – kas uus spordiala?
Eestis on spordialaga tegeletud kõigest paar aastat, kuid spordiala ise on juba mitme sajandi vanune.
Atarashii Naginata on spordiala, mis sisaldab väga palju jaapani traditsioonilisi rituaale ja kombestikku ning naginata on traditsiooniline Jaapani teivasrelv. Spordiala annab suurepärase võimaluse tutvuda Jaapani kultuuriga ning on hea nii füüsisele kui vaimule.

[pilt=15136]

Miks ma ei ole sellest spordialast varem kuulnud?
Need, kelle jaoks on jaapani kultuur võõras, ei puutu tavaliselt kokku ka jaapani traditsiooniliste spordialadega. Samuti on Naginata Eestis veel väga uus spordiala. Atarashii Naginata alguseks Eestis võib lugeda aastat 2017, kui alustati selle kauni võitluskunsti õpetamisega. Alustati täiesti nullist, sest Eestis ei olnud ühtegi naginata senseit (õpetajat). Lähim riik oli Soome, kus Atarashii Naginatat õppida sai. Soome Naginata õpetaja külastas Tallinna ja viis läbi mitmeid seminare. Tallinnas osalejate arv oli tagasihoidlik, kuid nende huvi spordiala vastu palav.

[pilt=15137]

Naginata kujunemisest Eestis
Aastal 2017 toimusid naginata treeningud Tallinnas vaid kord kuus, sest ilma õpetaja pideva juhendamiseta oli raske õppida ja teadmisi oli väga vähe. Ka treeningvahendeid nappis – naginatasid oli vaid kolm tükki. 2018. aastal hakkasid treeningud toimuma juba kord nädalas ja seejärel juba kaks korda nädalas. Hiljem lisandus ka naginata treening lastele.

2019 osales Naginata Estonia Tallinna Jaapani kultuurifestivalil J-Zone oma esimese avaliku esitlusega. Ka käesoleval, 2020. aastal on plaanis osaleda J-Zone festivalil ja korraldada naginatat tutvustavad üritusi ka teistes Eesti linnades.
Vähemalt kord kahe kuu jooksul käivad Eesti naginata harrastajad treenimas Helsingis, oma päris õpetaja juures. Osaletakse ka Peterburis toimuvatel seminaridel ja treeningutel.

Naginata Estonia eesmärgiks on käesoleva, 2020. aasta oktoobris esimest korda osaleda Euroopa Naginata meistrivõistlustel.

Naginata Estonia tegevustega saad olla kursis [url=https://www.facebook.com/groups/1746295292331503/]Facebookis [/url]
[url=https://www.taikikai.ee/uudised/aikido-algkursus/]Naginata treeningud[/url] toimuvad Tallinnas, Sõle 40
Klubi kontaktandmed leiad [url=https://www.taikikai.ee/klubi/kontaktandmed/]SIIT[/url]

[pilt=15138]

Kellele sobib Naginata?
Naginata võitluskunst sobib neile, kes on kannatlikud, ei otsi kergemat ega kiiremat teed edu saavutamiseks. Naginata põhioskuste omandamine võtab aega. Treeningutel on vaja harjutada väga palju baastehnikaid, mis esialgul tunduvad rasked. Selgeks tuleb õppida ka naginata mõisted jaapani keeles. Naginata harrastamine eeldab head füüsilist vormi ja valmisolekut intensiivseteks treeninguteks, kuid on jõukohane kõigile tervetele inimestele.
Naginata harrastajaid üle maailma seob tugev sõprus ja austus. Räägitakse, et inimene ei vali naginatat, vaid naginata valib endale inimese. Ja veel, tõenäoliselt saab iga naginata harrastaja öelda, et naginata on tema hing.

[pilt=15135]

Treeningvarustus
Atarashii Naginata treeningutel on relvaks spetsiaalne shiai treeningnaginata, mis koosneb bambusterast ja tammepuidust käepidemest. Naginata riietuseks on gi ja hakama. Kuna Atarashii Naginata on kontaktsport ja treeningu lahutamatuks osaks on sarnaselt Kendoga treeningvõistlused, siis kantakse treeningul kaasaegset turvist ehk bogu.
Naginata varustus ei ole odav, kuid esimestel kuudel saavad algajad treenida ka ilma turviseta ja riietuseks sobib t-särk ja spordipüksid. Saab kasutada ka klubi naginatasid.

[pilt=15134]

Naginata ajaloost
Naginata ehk „pöörlev mõõk“ on iidne Jaapani relv, mis oli kasutusel enne tulirelvade levimist. Ei ole täpselt teada, millal naginata leiutati, aga juba 12. sajandil kasutati seda lahinguväljadel ratsanike vastu. Naginatadega olid relvastatud nii samuraid, kui ka sõdalasmungad. Naginatal on kumer, kuni 60 cm pikkune mõõgatera ja ovaalne puidust käepide teravikuga teises otsas. Kogu naginata pikkus on üle 2 meetri. Naginata valdamise kunst on keeruline, kuid annab oskajale peaaegu piiramatud võimalused: naginatat saab panna pöörlema, naginataga saab lõigata ja torgata, naginata pika käepidemega saab edukalt blokeerida ka kõige tugevamad vastase löögid. Naginata pikkus võimaldab hoida suhteliselt ohutut distantsi lühema relvaga vaenlase ees.

Varasemad naginatad olid pikad ja rasked. Alates 16. sajandist, kui naginatade kasutamine lahingutes seoses tulirelvade levikuga taandus, muutus naginata lühemaks. Sõjarelvast sai staatuse sümbol ja enesekaitse vahend rikaste naiste jaoks, kes kuulusid samuraide dünastiatesse. Sel perioodil harrastati naginata võitluskunsti ohutuse huvides katade vormis. Samal ajal katsetasid mõned traditsioonilised võitluskunstikoolid uusi treeningmeetodeid puitrelvadega ja turvistega, mis olid valmistatud nahast ja bambusest ja võimaldasid seda, et õpilased üksteist tõsiselt ei vigastaks treeningvõistlustel.

Tänu võitluskunstikoolidele ja nende õpetajatele, on vanavanemate teadmised naginatast põlvest-põlve edasi antud ning aidanud spordialal säilida läbi aegade.

19. sajandil lisati võitluskunstid jaapani koolide õppekavasse. Kuni Teise maailmasõja lõpuni oli naginata tuntud kui Gakko Naginata ehk „Kooli Naginata“. Pärast Jaapani kaotust Teises maailmasõjas keelati võitluskunstide õpetus koolides. Alles 1955. aastal, kui loodi Jaapani Naginata Föderatsioon, sai ta uue alguse ja hakkas arenema kui sport. Uue spordi nimi oli Atarashii Naginata ehk „Uus Naginata“.

Tänapäeval on Atarashii Naginata saanud populaarseks ka väljaspool Jaapanit. Aastal 1990 loodi Rahvusvaheline Naginata Föderatsioon ja aastal 1995 viidi läbi esimesed Naginata maailmameistrivõistlused.
Naginata on kaunis spordiala, mis hoiab terava nii vaimu kui ka füüsise ning Jaapani senseid (õpetajad) tegelevad aktiivselt Naginata treeningutega ka veel hilises vanuses.

Autor: susie