Bioloogilised rütmid on iseloomulikud kogu elavale maailmale, olles korduvad kas väga lühikeste (mõni millisekund) või ka suhteliselt pikemate ajavahemike järel (24 tunnised tsüklid, menstruaaltsüklid jne.) Näiteks ööpäevas keha temperatuur kõigub 0,4-0,5 kraadi, olles madalaim umbes kell 4 hommikul ja kõrgem kell 6 õhtul. Ka puhkeoleku pulsisagedus kõigub ööpäevas 5-15 %, olles kõrgeim umbes 3 peale lõunat. Väga tuntud on hormonaalsed muutused ööpäeva jooksul. Inimese pikkus kõigub ööpäevas ligikaudu 1,1 %. Inimene on kõige pikem hommikul kell 8 ja kõige lühem südaöösel.

Maailma rekordeid püstitatakse peamiselt õhtupoolikul kella 17-23 vahel, siis kui keha temperatuur on kõige kõrgem. Eriti on see väljendunud kiirust ja jõudu nõudvatel spordialadel.

Uuringud on tõestanud, et lihasjõud ja kontraktsioonikiirus on paremad õhtupoolikul. Isomeetrilises reziimis saavutab jõud maksimumi kella 14 ja 19 vahel muutudes kuni 6 % ööpäevas. Samuti on ka leitud, et esineb kahetipulist reaktsiooni-ennelõunal ja õhtupoolikul. Ka seljalihaste jõud on suurem õhtupoolikul.

Huvitavaid tulemusi on saadud ka hüppevõime bioloogilise rütmi uurimisel. Sealjuures parimad tulemused saavutatakse ka siin õhtupoolikul.

Vähesed uuringud jõutreeningu osas on näidanud ka, et isotoonilise jõu juurdekasv on suurem õhtupoolikul treenides. Ilmselt on siin põhjuseks see, et õhtupoolikul treenijatel on usutavalt kõrgem vere somatotropiini ja testosterooni konsentratsioon. Teiseltpoolt on tõestatud, et tehnika õppimiseks sobivad reeglina paremini hommikupoolsed treeninguajad.Siiski juhtub traumasid vähem õhtupoolikul harjutajatel. Mõningal määral tuleb arvestada ka seda, kas sportlane on hommiku või õhtupoolse elustiiliga. Terve rida füsiloogilisi näitajaid ei ole seotud sellise bioloogilide rütmiga: pulsisagedus, hapniku tarbimine jne. Siiski on saadud siin uurijate poolt väga erinevaid tulemusi. Reegel on aga see, et mida parem on sportlase treenitus, seda ilmekamalt on väljendunud see rütmilisus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et reeglina on kõige kasulikum treenida ja võistelda kella 16 ja 20 vahel lähtudes sportlase bioloogilisest kellaajast, mis aga sõites lääne suunas võib aga tähendada varajasi hommikutunde.

Autor: Toivo Jürimäe (professor)