Dorian Yates treeningpäevikust

Treeningpäevik on väga kasulik, kuid tugevalt alahinnatud vahend treeningarsenalis. Ma kirjutan kõik kindlasti päevikusse, et paremini jälgida oma progressi ning samas avastada kehaosi, mis ei ole arenenud soovitavas tempos. Järgnevalt toon ära mõned kasulikud punktid, kuidas pidada jõusaalis korrektset treeningpäevikut nii treenimise kui ka toitumise poole pealt. Ma luban, et saades täpset infot oma keha kohta, on võimalik treeninguga oluliselt parandada oma lihaste kvaliteeti.

Kirjuta üles kõik, mis antud treeningul juhtus. Järjesta oma treeningul tehtud sissekanded kronoloogilises järjekorras kuupäeva, nädalapäeva ning kellaaja järgi. Järjesta harjutused sooritamise järjekorras, lisades juurde ka seeriate ning korduste arvud iga harjutuse ja raskuse kohta.

Pea arvet oma parimate saavutuste kohta. Mina otsin alati võtit, et dekodeerida, milline treeningtehnika ja muud mõjurid aitasid mul oma parima soorituse teha, kas siis korduste arvu või tõstetud raskuse poolest. Kas see sähvatus oli tingitud peale mõningast eemalolekut jõusaalisst? Kas ma treeninsi suurema intensiivsusega? Kas ma puhkasin seeriate vahel tavalisest kauem?
Sisestused päevikus ütlevad täpselt, mis tegurid hea tulemuseni viisid. Selline tagasiside aitab prioritiseerida neid treeningtehnikaid, mis näivad töötavat paremini.

Otsi vihjeid või lahendusi, kuidas lahendada probleemid oma nõrgemate kehaosadega. Kui sa paned näiteks tähele, et õlad ei vasta keha üldisele arengule või väsivad kiiresti, on päevikust hea vaadata, mis harjutus(ed) võiksid seda põhjustada. Näiteks kui treenid rinda ja õlgu ühel päeval, on arvatavasti probleemiks kaldpingil surumine või mõni muu surumisharjutus, mis väsitab õlga. Lahendus oleks kordamööda tõsta esimeseks õlatrenni ja rinnatrenni.

Koosta tabelid nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse progressi kohta (mis raskustega treenid ja mitu kordust suudad selle raskusega puhtalt sooritada). Kuigi raskusi ei suurendata selleks, et oma ego toita, võib treeningkoormuse konstantsena püsimine arengut pidurdada. Lahenduseks mida saab leida su päevikust võib lihtsalt olla selles, et sa treenid liiga kiiresti ja paned liiga palju rõku mingile kindlale lihasele. Sel puhul tuleb võtta treeningust väike paus, et lubada lihastel taastuda. Kui su treeningsessioon on liiga aeglane või raskused on valesti valitud (lliga väikesed), muuda treening intensiivsemaks ja suurenda raskusi.

Kirjuta üles oma toidukogused ja täpne nimistu toitainetest, mida tarbid. Selles nimekirjas peaks olema tarbitud valgu, süsivesikute, kalorite ja rasvade kogus. Otsi oma treeningu (eba)efektiivsuse põhjust just oma toidusedelist. Kas muutuse treeningus põhjustas mõni uus toidulisand või mõne toitainerühma osakaalu suurenemine toiduplaanis? Kirjutades üles täpselt, mida sööd, saab info analüüsimisel koostada parima toidukava.

Kord nädalas kirjuta üles oma kehakaal. Kasutades sama kaalu, märgi üles oma kehakaalu kõikumised. Kaalu end hommikul pärast tualeti kasutamist ja enne hommikusööki, et minimaliseerida võimalust, et kehakaalu muutuse on tinginud joodud vedelik või söödud toit.

Isegi päevikute kohta käib ütlus Suurem on parem! Ostes treeningpäevikut vaata, et ta oleks võimalikult mahukas või et oleks võimalik lehti juurde panna. Nii on võimalikult rohkem informatsiooni ühes kohas.

Antud jutust võib jääda arusaam, nagu oleks treeningpäeviku pidamine aeganõudev nuhtlus, kuid uskuge mitmekordset Mister Olympiat see tasub end kuhjaga ära, teda tuleb lihtsalt osata kasutada.

Treeningpäevik osta SIIT

Autor: Mikk-Alvar Olle tõlk. FLEX