D-vitamiin

Eestlasi kiusab ränk D-vitamiini puudus! Kuigi suvel toimub D-vitamiini tootmine nahas päikese UVB-kiirte toimel, on suve lõppedes siiski 73% eestlastel D-vitamiini puudus, selgus 2009.a. Tartu Ülikooli uuringust. Põhjuseks asjaolu, et geograafiliselt paikneb Eesti 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Kuna päike liigub madalalt, on päikese UVB-kiirgus efektiivne vaid ajavahemikul 10:00—14:00, kuid sedagi võib piirata pilvisus.

Viimastel aastatel on levima hakanud ka päikesekreemi rohke kasutamine, mis peaks kaitsma nahavähi eest. Kuid paraku ei teata, et päikesekreem blokeerib rohkem kasulikku UV-B kiirgust kui ohtlikku UV-A kiirgust. Nii et kokkuvõtvalt võib öelda, et kreemitamisega teevad inimesed endale hoopis karuteene — organism ei suuda talveks D-vitamiini varusid vajalikul hulgal koguda (sünteesida) ja tekib puudujääk.

D-vitamiini on kahte sorti: D2 ehk ergokaltsiferool ja D3 ehk kolekaltsiferool. Mis on nende erinevus? Vahe on selles, et keha omastab D3 vormi 300x korda paremini kui D2′te. See tähendab seda, et D2 on praktiliselt kasutu.

D-vitamiini põhifunktsioonid

D-vitamiin annab energiat pimedal ajal — kaitseb kroonilise väsimuse sündroomi (kotid silmade all), depressiooni ja masenduse eest. Lisaks sellele, et D-vitamiin suurendab vastupanu infektsioonidele, kasvajatele ja mitmetele ainevahetushaigustele, on ta seotud ka normaalse südametegevuse, verehüübimise saavutamise, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamisega.
D-vitamiini puudusel alaneb kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luutiheduse vähenemisele, mille tagajärel suureneb risk luumurdude tekkeks. Olukorra edasi arenedes tekib osteoporoos.

D-vitamiin aitab kõikide nahaprobleemide korral. Leevendab aknet, ekseeme ja psoriaasi. Diabeet, reumatoidartriit ning sclerosis multiplex on mõned näited autoimmuunsushaigustest, mis tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem hakkab ründab omaenda kudesid. Neid haigusi seostatakse D-vitamiini puudusega, sest kui loomkatsetes D-vitamiini koguseid tõsteti, toimus loomadel paranemine. D-vitamiini puudujääk organismis soodustab kehakaalu tõusu.

Kuidas ma tean, kas mul on D-vitamiini puudujääk?

Ainus viis saada teada, kas sul on puudujääk, on teha vereanalüüs. On olemas ka sümptomid: Valu luudes, lihasnõrkus (trepist üles-alla käimine, toolilt tõusmine). Enamus inimesi on D-vitamiini puudujäägiga juba nii kaua aega elanud, et nad on oma olukorraga leppinud. Nad arvavad, et peavadki end sedasi sandisti tundma, sest sellises olukorras on nad olnud juba aastaid. Küll aga tunnevad nad otsekohest mõju ja posiitvset muutust elukvaliteedis, kui hakkavad võtma D-vitamiini tablette.

Mitu D-vitamiini tabletti peaksin ma võtma?

Ravimiamet lubab müüa D3-vitamiini, mille üks tablett sisaldab kolekaltsiferooli maksimaalselt 10 mikrogrammi ehk 400 IU (rahvusvahelist ühikut). See on maksimaalne kogus, mis on lubatud Eestisse sisse tuua.
Kuigi Euroopa Liidul on seisukoht (mille on kujundanud ravimifirmad), et täiskasvanud inimesele piisab päevas ühest tabletist ehk 400 IU’st, on erapooletud teadlased ja arstid arvamusel, et Baltikumi ja Põhjamaade laiuskraadidel elavad inimesed peaksid tarbima vähemalt 4000 IU ehk 10 tabletti päevas, sest täiskasvanud meesterahva keha kulutab päeva jooksul ära just nimelt 3000-4000 IU’d D-vitamiini.

Aga seda, mitu IU’d (rahvusvahelist ühikut) D-vitamiini konkreetselt sinu keha IGA PÄEV vajab, saab kindlaks teha ainult vereanalüüsiga (25-hüdroksüvitamiin D test), millest on näha, milline on D-vitamiini tase sinu veres. Eestis on kasutusel kaks mõõtühikut: ng/ml ja nmol/L. D-vitamiini tase sinu ja su laste veres peaks aastaringselt olema kõrgem kui 50 ng/ml (125 nmol/L). .

Kus saab Eestis D-vitamiini taset mõõta?

Vereanalüüsi saab anda nii perearsti juures kui ka Diagnostikakeskuses ning Quattromedi laborites üle Eesti (Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Viljandis, Kiviõlis, Sillamäel).

Originaaltekst [url=http://blog.kaitseomatervist.ee/dvitamiin/]SIIN[/url]

Autor: Elektromagnetkiirgus