Egle elu kolm sammast: tants, trenn ja lihased

Kui muidu tehakse tüdrukuid suhkrust, jahust ja maasikavahust, siis Egle Eller-Nabiga (28) on retsept sassi läinud. Tema võiks olla tehtud tantsust, trennist ja hantlivarust. Maitseks veel särtsu, kulbiga sära ja viimistluseks naiselikkust.

Egle on üdini trenniinimene ja muud teemad temaga naljalt jutuks ei tule. Kõik, millega Egle tegeleb, on seotud spordiga. Ta on personaal- ja rühmatreener Sparta spordiklubis. Ta armastab võistelda ja ennast näidata spordivõistlustel, näiteks on ta alati silma torganud Aeroobikakuninganna võistlustel ja nüüd ka fitness model võistlustel.
“Tegelikult kui ma nüüd mõtlen, siis isegi kodus mehega on meil põhiliselt teemaks trenn – kuidas täna trennis tunne oli, mis trenni tegid ja mida homme trennis teed,” märkab Egle üllatusega. Samas pole ka midagi imestada, kui koos elavad sportlased – Egle abikaasa on professionaalne maadleja Heiki Nabi. Siiski, kuigi jutt ringleb lihaste ja rasvaprotsendi ümber, pole Egle kaotanud naiselikkust. Ta on tundeline, tundlik ja õrn ning see väljendub ka välimuses – riietes, kaunis meigis, pikas hoolitsetud juuksepahmakas ja õrnas naeratuses. Liibuvate riiete all mängivad siiski esimest viiulit naiselikult ja peenelt väljajoonistunud lihased.

Lihased naiselikkuse võtmes
Seda unikaalset kooslust naiselikkusest ja lihastest hindaski kõrgelt fitnessižürii, kui ta eelmise aasta detsembris Fitness Model Estonia tiitliga pärjati. Kui teised võistlejad said teada, et tiitel läks vaid pool aastat tagasi lapse saanud naisele, oli hämming suur ja lüüasaamine veelgi karmim. “Raseduseelne vorm tuli iseenesest kätte, sest ka raseduse ajal olin hästi aktiivne: käisin joogas ja vesiaeroobikas, tegin pikki jalutuskäike. Võtsin küll 10-12 kilo juurde, kuid need kadusid kiiresti pärast sünnitust.” Millal Egle pärast lapsesaamist jälle endises kaalus oli, ei tea keegi, sest kaalu asemel hindab Egle oma keha peegelpildi järgi. Kodus oleva kaalu peale on Egle astunud vaid korra! Ja kui palju ta praegu kaalub, pole tal aimugi. Aga pole ka vahet – Egle peegelpilt ei valeta, ta on tippvormis!
“Kas ma kaalun üks või kaks kilo rohkem või vähem, pole absoluutselt oluline. Fitnessivõistlustel on palju olulisem, et keha on visuaalselt ilus,” selgitab Egle enda sihte kehaga töö tegemisel. Enne fitnessivõistlust suureneb treeningukoormus ja peensusteni läbi mõeldud toitumiskavas hakkab Egle vähendama rasvasisaldust, et võistluse ajaks joonistuksid välja kaunilt treenitud lihased. “Paar kuud enne võsitlusi on kehal väga suur koormus, aga see pole liialt raske ja püüan seda isegi omamoodi nautida. Võib-olla mul on ka nii suur armastus selle ala vastu, et ma ei taju seda nii suure pingutusena,” jääb Egle korraks mõttesse. “Natukene on mulle ka looduse poolt kaasa antud.”
Selle tõestuseks võibki olla detsembris mängleva kergusega võidetud Fitness Model Estonia tiitel, milleks Egle valmistus vaid kolm kuud.
“Enne võistlust oli küll hetki, kui mõtlesin, et peaksin loobuma. Ma ei saanud teha lapse kõrvalt piisavalt trenni ja järgida nii täpselt toitumiskava, nagu pidin ja paljud imestasid, kuidas ja miks mina ka võistlen – mul on ju imik. Jõusaalis ma trenni eriti teha ei saanudki. Selle asemel käisin bodypumpis ja tegin kodus trenni koos lapsega,” meenutab Egle tiitli nimel pingutamist ja on tagantjärgi väga rõõmus, et ikka alla anda ei otsustanud. “Võidetud tiitel annab mulle võimaluse võistelda kevadel Bikini Model kategoorias ja septembris Fitness Model World võistlusel Austrias. Sealt on võimalik saada edasi ka järgmistele võistlustele,” räägib Egle õnnetundega.

Ajaviiteks väike jooks
Egle praegused tegemised ja kõik tähtsad eluvalikud on alguse saanud lapsena käidud tantsuringist. “Tantsimine on olnud minu elu keskne pidepunkt ja üks pikk rada, mis pole kordagi katkenud ja ma siiani pole hetkekski sellest ära tüdinenud.” Vahel kui on olnud pikk ja intensiivne trenniperiood, nagu näiteks praegu pärast Fitness Model Estonia võistlust, viib Egle targalt ja ettenägelikult trennid miinimumini, et keha saaks puhata. Vahepeal kosutab ta end jooksuga, sest “liikuma ju peab”, aga vähemalt kuu aega ta “päris” ehk tugevat lihastrenni ei tee. “Ma pole küll ise kunagi läbi põlenud, kuid olen kõrvalt näinud paljude harrastajate läbipõlemist liigse füüsilise koormuse all. Kui ennast millegi jaoks treenin, siis alati väga täpselt mõtlen läbi, mida ma teen ja milleks, et mitte üleliigset koormust kehale anda. Suured ja pikaajalised eesmärgid on küll head, sest tean, mille nimel pingutan, kuid kui end liigselt piitsutada, siis lõpeb asi nii suure vaimse stressiga, et pole võimalik midagi saavutada.”
Hobikorras teeb Egle vahel trenni ka koos oma abikaasa Heikiga, nad näiteks jooksevad. Nende mõistes päris trenni nad koos teha ei saa, sest kuigi mõlemad teevad nii aeroobset kui ka jõutrenni, siis on Heiki treeningud tunduvalt pikemad ja intensiivsemad. “Minu treeningute siht on voolujooneline ja naiselik keha, temal pole trenni tegemisel keha väljanägemise parandamisel mingit tähtsust. Peaasi, et tulemusi oleks näha maadlusmatil.” Austusest kummagi spordiala vastu head nõu sportlikud kaasad teineteisele andma ei kipu. Nad arutavad küll omavahel, kuidas paremini sihile jõuda, kuid põhiline roll on olla teineteisele hea moraalne toetaja.

Õige elu = terve elu
Tervisespordiga alustajatele tahab Egle aga märksa rohkem nõu anda. Enne lapse saamist töötas Egle igapäevaselt Tallinna linnavalitsuse juures tervise-edendajana ja nautis eelkõige koostööd lasteaedadega, mis tema arvates oli ka kõige vajalikum valdkond. “Lapseeas sisse viidud tervislikud söömisharjumused ja ka liikumisharjumused on kõige püsivamad ja on suur tõenäosus, et laps võtab need ka koju kaasa ja õpetab vanemaid. Mulle läksid alati hästi korda ka meelelahutuslikud spordipäevad, kus andsin näidisliikumistunde. Tore oli kuulda, et inimesed, kes polnud kunagi varem trenni teinud ja ei teadnud, kui mõnus võib liikumine olla, otsustasid selle ajel trenni minna.”
Siiski, kas pole see võitlus tuuleveskitega? “Kui vaatan kehva statistikat vähesest liikumisest ja elustiilist põhjustatud haigustest ja surmadest, siis see väga riivab mind. Nägin iga päev vaeva, et seda parandada ja nägin ka, et see toimib, kuid ikkagi on inimesi, keda puudutada ei saa või ei jõua. Terviseradadel liigub spordiharrastajaid aina rohkem, kuid kui käisin koolides, siis nägin, kust see statistika tuleb – õues nurga taga tehakse ikka suitsu ja paljude noorte füüsiline vorm ei kannata kriitikat. See on lastevanemate teha, millised on laste söömisharjumused.”
Aasta pärast, kui Egle tööle tagasi läheb, jätkab ta rõõmuga tervislike valikute propageerimist. Egle on ehe tõestus, et see, mille eest ta hea seisab, ka töötab. “Tervislik toitumine ja tervisesport ei ole raske. See on elustiil!”

Eraldi
Võistlusvälisel ajal suurt vaeva supervormis püsimine Eglelt ei nõua. “Minu elustiil ongi selline, mis võimaldab head vormi.”

Eraldi
Egle kui personaaltreener, ütleb nii
1. Liiga palju ollakse kinni kaalunumbris.
Kaalunumbrist parema info annab visuaalne vaatlus. Kõigi kehas on erinev kogus vett ja ära ei tohi unustada, et lihased, mis teevad keha ilusaks, kaaluvad rohkem kui rasvkude. Paljud naised piiravad treeningute mahtu, sest ütlevad, et kaalu tuleb hoopis juurde ja söögiisu kasvab. See on trenniga ootuspärane, et keha küsib rohkem energiat, sest keha kulutab ka rohkem.
2. Lihastrenni ei tasu karta.
Sageli peljatakse lihaste arendamisele suunatud treeningustiile hirmus, et lihased hakkavad kasvama ja teevad keha jässakaks. Tegelikult kiirendab lihasmassi suurendamine oluliselt organismis rasva põletamist. Alguses võib tõesti tunduda, et ümbermõõdud kasvavad, kuid läheb veidi aega, enne kui lihased ilusasti välja joonistuvad ja rasvkude väheneb. Kui kaua see aega võtab, on hästi individuaalne. Mida väiksem on rasvaprotsent, seda paremini joonistub välja lihas. Tavalise lihastrenniga ei saa kellestki kulturistimoodi lihasemäge.
3. Toidukordi võiks olla viis.
Kui keha sellega harjub, ei ole seda raske teha ja hakkab tunduma normaalne, et võtad karbiga kaasa puuvilja või juurvilja vahepalana näksimiseks. Tervisliku toitumisega on nagu autosõiduga – kui selle kord selgeks õpid, ei pea enam mõtlema käigu vahetamisele!
4. Keha tuleb treenida tervikuna.
Minu meelest on imelik, kui trennis kohtan mehi, kellel on väga lihases ülakeha, aga jalad poleks nagu trenni näinudki. Naistel on oma piirkonnad, mida meelsasti ei treenita, näiteks selg. Sellest tulevad vigastused, rühi- ja alaseljaprobleemid. Kõhtu on väga lihtne treenida, kuid tuleb alati anda koormust ka vastandlihastele. Naised väldivad ka rinnalihaste treenimist, aga need on olulised ilusaks üldpildiks.
5. Keegi pole loodud ülekaaluliseks.
Kui inimene on oma kerges ülekaalus kehaga rahul, pole midagi korrast ära. Kui aga tahetakse olla teistsugune ja ülekaalus keha tekitab stressi, siis mõte, et olengi loodud selliseks, pole õige. Et saada tervislikum keha, tuleb olla valmis muutuma. Tuleb muuta oma mõtlemist, elustiili, toitumist, ja see pole lihtne, sest inimene peab välja tulema oma mugavustsoonist. Mõne ajaga muutuvad tervislikud valikud iseenesest mõistetavaks ja neid pole raske ega aeganõudev järgida. See on müüt, et on vaja rohkem aega, et tervislikult toituda. Tervisliku toidu küsimine näiteks kohvikus ei võta rohkem aega ja kodus valmistamine samuti mitte.

Autor: Reeli Maasikamäe