Ekraani ees veedetud tundide mõju teie tervisele

Ekraaniaeg: Eesti noorte tervise hetkeseis

Tänapäeva digitaalne ajastu on viinud selleni, et ekraanide ees veedetav aeg on märkimisväärselt kasvanud. See kehtib eriti noorte puhul, kes kasvavad üles tehnoloogia ja selle kõigi võimaluste keskel. 

Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringud on näidanud muutusi laste ja noorte tervisekäitumises, eriti seoses ekraaniajaga. Teised uuringud on keskendunud Eesti laste vaimse tervise olukorrale, mis on oluliselt mõjutatud nende eluviisist ja harjumustest. Lisaks näitavad tulemused, et liiga palju ekraaniaega võib vähendada noorte võimet ülesandeid lõpetada ja uusi oskusi õppida.

Samuti on ekraaniaja ja vähese liikumisaktiivsuse vahel selge seos. Vähene liikumisaktiivsus noorte seas on tervisele ohtlik ja toob kaasa tõsiseid tagajärgi.

Vaimse tervise küsimused ja ekraaniaeg

Esiteks, pikaajaline ekraani ees istumine võib põhjustada une kvaliteedi vähenemist. Sinise valguse kokkupuude õhtusel ajal, mida ekraanid kiirgavad, võib häirida unetsükli reguleerivat melatoniini tootmist organismis. Une puudumine omakorda võib põhjustada meeleolu langust, ärevust ja suurenenud stressitaset.

Teiseks, liigne ekraaniaeg on seotud suurema vaimse tervise probleemide riskiga. Uuringud on näidanud, et Eesti noorte hulgas võib suurenenud ekraaniaeg mõjutada nende võimet toime tulla igapäevaste väljakutsetega, ülesandeid lõpetada ja uusi oskusi õppida. Lisaks võivad sotsiaalmeedia platvormid ja pidev võrdlemine teistega suurendada enesekriitikat ja madalat enesehinnangut.

Lisaks võib ekraanide kasutamine asendada aega, mis muidu oleks veedetud füüsilise aktiivsuse või sotsiaalsete suhete arendamisega, mis mõlemad on olulised vaimse tervise seisukohast.

Füüsiline tervis ja ekraaniaeg

Ekraanide ees veedetud aeg on muutunud lahutamatuks osaks paljude inimeste igapäevaelust, eriti noorte seas. Sellel on aga mitmeid mõjusid füüsilisele tervisele.

• Liikumisaktiivsuse vähenemine: Ekraani ees veedetud aeg võib asendada füüsilist aktiivsust, mis on oluline südame-veresoonkonna tervise, lihaste ja luude tugevuse ning üldise heaolu jaoks. Eesti laste ja noorte puhul on täheldatud, et liikumisaktiivsuse puudumine on suurenev probleem, mis võib põhjustada terviseprobleeme.
• Une kvaliteedi halvenemine: Ekraanidest kiirguv sinine valgus õhtusel ja öisel ajal võib häirida unerütmi, viivitades melatoniini tootmise algust, hormooni, mis reguleerib und.
• Silmaprobleemid: Pikaajaline ekraanidele vaatamine võib põhjustada silmade kuivust, väsimust ja pinget, mis on tuntud kui digitaalse silmade väsimuse sündroom.
• Ebamugavustunne ja füüsilised vaevused: Pikaajaline istumine ja vaegpoos võivad põhjustada selja-, kaela- ja õlavalusid. Lisaks võib see suurendada krooniliste haiguste, nagu II tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste riski.

Oluline on teadvustada ekraani ees veedetud aja mõjusid ja leida tasakaal tehnoloogia kasutamise, füüsilise aktiivsuse ja muude tegevuste vahel. Lühikesed pausid, silmade lõdvestamine ja regulaarne liikumine on vaid mõned näpunäited, mis aitavad leevendada ekraaniaja negatiivset mõju füüsilisele tervisele.

Ekraani mõju meie liikumisele

Ekraani ees veedetud aja suurenemisel on oluline mõju meie liikumisaktiivsusele, mida on oluline teadvustada:

• Vähendatud Liikumisaktiivsus: Üks olulisemaid mõjusid, mida ekraaniaeg meie liikumisele avaldab, on liikumisaktiivsuse vähenemine. Kui inimesed veedavad pikki tunde ekraanide ees, siis nad veedavad vähem aega füüsiliselt aktiivsete tegevuste jaoks.
• Laste ja Noorte Probleem: Eriti murettekitav on see, et lapsed ja noored, kes kasvavad üles digiajastul, võivad veeta märkimisväärse osa oma vabast ajast ekraanide ees, mis vähendab nende aega välistes mängudes ja sporditegevustes.
• Lihasnõrkus ja Tasakaalu Kadumine: Pikaajaline istumine võib põhjustada lihasnõrkust, eriti selja- ja kõhulihastes. See võib põhjustada ka tasakaalu kadumist, mis omakorda suurendab kukkumise riski.
• Krooniliste Haiguste Risk: Liikumisaktiivsuse vähenemine ja pikaajaline istumine on seotud krooniliste haiguste, nagu II tüüpi diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste ja teiste riski suurenemisega.

Ekraaniaja piiramine ja regulaarse liikumise kaasamine igapäevaelu rutiini on hädavajalik, et tagada hea füüsiline tervis ja heaolu.

Kuidas Eesti tehnoloogiakasvatusega hakkama saab?

Eesti, olles digitaalse innovatsiooni eesrinnas, seisab silmitsi väljakutsetega, kuidas tagada tasakaalustatud tehnoloogiakasvatus ning vähendada ekraani ees veedetud aja negatiivset mõju tervisele. Eesti tehnoloogiakasvatuse väljakutse on leida tasakaal tehnoloogia positiivsete külgede ning selle mõjude vahel. Haridussüsteem võiks keskenduda sellele, et õpetada lastele ja noortele, kuidas tehnoloogiat tervislikult kasutada. Samuti on oluline tõsta teadlikkust ekraaniaja ja tervise vahelistest seostest, et aidata inimestel teha teadlikumaid valikuid.

Kuidas mõjutas pandeemia ekraaniaja kasutuse kasvu?

COVID-19 pandeemia tõi kaasa märkimisväärseid muutusi inimeste igapäevaelus, sealhulgas kuidas ja kui palju aega nad veedavad ekraanide ees. Kuna paljud inimesed pidid jääma kodudesse, suurenes ekraaniaeg märkimisväärselt. Töö ja õppimine kolisid online-keskkonda, suhtlus sõprade ja perega toimus digitaalsete vahendite kaudu ja inimesed otsisid meelelahutust internetist.

Erilist märkimist väärib online-kasiinode populaarsuse kasv pandeemia ajal. Paljude jaoks sai online kasiino mängudest vahend, kuidas ajutiselt põgeneda ebakindlust tekitava olukorra eest ja leida emotsionaalset lõõgastust. 

Vaimselt on ekraaniaja suurenemine seostatud suurema stressi, ärevuse ja depressiooni riskiga. Lisaks võivad liigse ekraaniaja kõrvalnähtudena esineda ka unehäired ja füüsilise tervise langus, kuna aktiivne liikumine ja värskes õhus viibimine väheneb.

Nõuanded ekraaniaja vähendamiseks

Ekraaniaeg on muutunud tänapäeva ühiskonnas üha kesksemaks, eriti tehnoloogia ja digitaalsete seadmete leviku tõttu. Kuigi ekraanid pakuvad meelelahutust, õppimisvõimalusi ja ühenduvust, on nende ülemäärane kasutamine seotud mitmete tervisemuredega, nagu silmade pingestumine, kehva unekvaliteet ja vähene füüsiline aktiivsus. Siin on mõned soovitused ekraaniaja vähendamiseks:

• Tehke pausid: Seadke endale taimer, mis tuletab meelde iga tunni tagant 5-10 minutilise pausi tegemist, et silmad puhata ja natuke liikuda.
• Huvitavad hobid: Leidke hobi, mis ei hõlma ekraane, näiteks maalimine, matkamine või muusikariista mängimine.
• Ekraanivaba aeg: Seadke kindlaks ajavahemikud päevas, kui seadmeid ei kasutata, näiteks söögiajal või enne magamaminekut.
• Tehnoloogia eemal magamistoast: Hoidke nutiseadmed ja arvutid magamistoast eemal, et tagada parem unekvaliteet.
• Piirake sotsiaalmeedia aega: Määrake kindel aeg, mis on reserveeritud sotsiaalmeedia jaoks, ja püüdke sellest kinni pidada.
• Tehke koos teiste tegevusi: Veetke rohkem aega sõprade ja perega ilma ekraanideta, näiteks matkates, mängides lauamänge või külastades kohalikku muuseumi.

Pea meeles, et mõõdukas ekraaniaeg on okei ja võib olla kasulik, kuid selle piiramine aitab hoida teid aktiivsemana ja vähendada ekraanidega seotud terviseriske.

Kokkuvõte

Tänapäeval veedavad eriti noored palju aega ekraanide ees, mis võib mõjutada nende tervist nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Vaimne tervis: Ekraani ees pikalt istumine võib halvendada une kvaliteeti ja suurendada stressi ning ärevust, eriti sotsiaalmeedia kasutamisel.

Füüsiline tervis: Ekraani ees veedetud aeg võib vähendada liikumist, mis on oluline südame-veresoonkonna tervise ja üldise heaolu jaoks, ning põhjustada silmaprobleeme.

COVID-19 pandeemia ajal suurenes ekraaniaja kasutus, suurendades stressi ja ärevuse riski.

Tervisliku tasakaalu saavutamiseks on oluline teadlikkus ekraani mõjust ja meetmete rakendamine selle piiramiseks. Soovitatavad meetmed hõlmavad regulaarseid pause, ekraanivabu hobisid ning teadlikku ajaplaneerimist ekraaniaja ja füüsilise aktiivsuse jaoks. Lisaks on oluline tehnoloogiakasvatus, et õpetada noortele tehnoloogia tervislikku kasutamist ja teadvustada ekraaniaja ja tervise seost.

Illustreeriv pilt: https://www.pexels.com/photo/photo-of-woman-using-mobile-phone-3367850/