Ekspert paljastab olulise küsimuse: kas vormi jõudmiseks on olulisem trenn või ikkagi toit

Kui küsida, kumb on meie tervise seisukohast olulisem, kas õige toitumine või trenn, siis Vaino sõnul on vastus ilmselgelt toit. “Vajalikud toitained on meile energiaallikaks ning kui midagi on toidusedelis valesti, siis ei ole meil ka sageli jõudu ja tahtmist trenni üldse teha,” selgitab Vaino ja lisab, et õige toitumine toetab igapäevast elu, nooruslikkust, energiataset ja kogu immuunsussüsteemi.

Tema kinnitusel peaks dieedid olema eelkõige vajaduspõhised ja niisama kehakaalu alandamiseks ei olegi mõistlik otseselt üldse dieeti pidada. “Kehakaalu langetamiseks tuleks oma toitumisharjumusi jäädavalt muuta ning tarbida kõiki toidugruppe õiges mahus vastavalt Eesti toitumissoovitustele – see tagab tasakaalu ja on püsivate tulemuste aluseks,” õpetab Vaino. “Tihti ongi suurim viga inimeste soov spurtida ideaalkaalu saavutamise nimel, kus päevane kaloraaž on väga väike, raske on toidust kätte saada vajalikke vitamiine ja mineraalaineid ning keha läheb üle ebatervislikule säästurežiimile.” Ta lisab, et kehakaalu alandamiseks on mõistlik kärpida igapäevast vajaminevat energiakogust umbes 300 kcal võrra ja suurendada liikumisaktiivsust.

“Peaksime sööma teadlikult, jälgima koguseid, tasakaalustatult erinevaid toidugruppe ning varieerima toitumist ka toidugrupi sees,” juhendab MyFitnessi treenerist toitumisekspert. Kui sellele niiviisi läheneda, siis kukuvad tema hinnangul kõiksugused netis pakutavad toitumiskavad kolinal kokku. “Esiteks ei ole juba toidugrupid tasakaalus ning toitumiskava annab ka suhteliselt vähe varieeruvust gruppide sees,” ütleb ta.

Mis on Eesti inimese toidulaual valesti?

Üldiselt on Eesti inimeste kõige suurem viga tema sõnul täna see, et enim tarbitakse maiustusi, magustatud jooke ning loomse rasva poole pealt piimatooted, lihatooteid, muna ning sinna kõrvale väga vähe taimseid rasvu. “Magusa liigne tarbimine viib II tüübi diabeedini, mis on järjest kasvava trendiga üldine elustiilihaigus. Loomsete rasvade ületarbimine on jällegi kolesteroolitaseme tõstjana südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskiteguriks,” ütleb Vaino.

Tema kinnitusel on meil ülekaalus toidupüramiidi kõige ülemine ots – see, mida keha vajab reaalselt kõige vähem. “Tegelikult tahavad meie rakud justnimelt taimseid rasvu, et raku ainevahetus oleks efektiivne ja kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained sinna kohale jõuaksid,” selgitab ekspert.

Kendra Kairi Vaino sõnul tuleb enda jaoks mõtestada, et toit on kui kütus meie kehale ja pöörata söömisele rohkem tähelepanu. “Peame vältima teleka ees, auto roolis või arvuti taga einestamist, kus me otseselt sageli ei panegi tähele, et me sööme või mida ja kui palju suust sisse läheb,” räägib Vaino, et söömise jaoks peab võtma aega. Kui me oleme pidevalt stressis, siis ei omista ka meie organism kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida me toidust peaksime saama.

20% tulemusest annab piisav trenn

Vaino ütleb, et õige toitumise kõrval, ei tohi siiski ära unustada ka füüsilist aktiivsust, mille osas lähtuvad Eesti toitumisnõustajad ja -terapeudid Tervisearengu Instituudi poolt teaduslike uuringute põhjal koostatud Eesti toitumise ja liikumise soovitustest. Selle järgi peaks täiskasvanu nädalas liikuma vähemalt 150 minutit keskmise või 75 minutit kõrge intensiivsusega.

MyFitnessi treenerina teab ta, et see on miinimum, kuid tervist toetavaks liikumiseks peetakse 300 minutit keskmise intensiivsusega treeningut, kuhu kuulub näiteks sörk, igapäevane rattasõit, muruniitmine ja võib-olla ka mõni lihtsam rühmatreening, või 150 minutit kõrge intensiivsusega treeningut, mille alla kuuluvad näiteks jõutreening ja tempokamad rühmatreeningud. “Kui jagada see nädala peale ära, siis optimaalne oleks näiteks keskmiselt kolm 50-minutilist intensiivsemat treeningut.”

Muutuste saavutamiseks on tema sõnul olulisim just järjepidevus ning et organismi mitte ära ehmatada ning vankri pealt kiiresti maha kukkuda, ei tasu kannapööret teha päevapealt, vaid asuda tegema väikesi muudatusi sammhaaval, mis ajapikku kinnistuvad käitumisse. “Tulemuslikud muutused toimuvad järk-järgult, et organism saaks nendega kohaneda – olgu selleks siis toitumine või treening,” lubab Vaino.

Fotol MyFitnessi treener ja toitumisterapeut Kendra Kairi Vaino.

Lisainfo

Karin Maandi
MyFitness Eesti turundusjuht
karin.maandi@myfitness.ee
+372 53003200

Autor: MyFitness