Füsioloogia vol.4

IV osa

SISESEKRETSIOON
Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon.
Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: ADH (antidiureetilineH) e. adiuretiin; oksitotsiin.
*Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre: PTH (paratüreoidH) e. paratH e. paratüriin. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin e. suprareniin; noradrenaliin e. norepinefriin e. arterenool. *Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool. *Suguelundid: naistel- österogeen ja progesteroon; meestel- androgeenid (eriti testosteroon). *Seedeelundid: gastriin. *Peensoole rakud: CCK (koletsüstokiniin), sekretiin.
Seedetrakti ja neerude endokriinne funktsioon seisneb selles, et nad omavad sisesekretsiooninäärmete talitlust reguleerivaid omadusi sarnaselt endokriinnäärmetele.
KNS kontroll EndoKS-mi talitluse üle: hüpotalamus ja hüpofüüs. Endoks-l ja NS-l on regulatoorne toime vastastikune ja kooskõlastatud. Põhilülid, mille kaudu EndoKS on allutatud NS-le on hüpofüüs ja hüpotalamus /tähtsamaks H-de moodustamise reguleeriaks, juhib hüpofüüsi tööd ja see omakorda paljusid endokriinnäärmeid.
Muud Endokriinnäärmete talitlust mõjutavad tegurid: *Autonoomne NS; *Negatiivse tagasiside mehhanism vabaneva reguleeriva hormooni toime- efektorelundite rakkudesse teatatakse tagasi H-ne produtseerivatele rakkudele ja selle tagajärjel H-ni vabanemine pidurdatakse. *Muude ainete toime endokriinnäärmetele: glükoos ja AH.
Hüpofüüs.
HF ees-, taga- ja vahesagar. Asetseb ajukolju alusel kiilluus,ühenduses hüpotalamusegaga.Väike,oluline endokriinnää-re,kontrollib enamuse sisenõrenäärmete talit-lust.hüpofüüsis. *H eessagar e. adenohüpofüüs on hormoone produtseerivate rakkude kogum, millel on rikkalik verevarustus, puudub innervatsioon (varust. närvidega 3 tüüpi rakke, mille nimed tulenevad värvitavusest(teistest erista-tavad);neil on erinevad funktsionaalsed ise-ärasused ja produts. erinevaid hormoone. basofiilid, atsidofiilid e. eosinofiilid, neu-trofiilid e. kromofoobsed rakud. *H tagasagar e. neurofüüs moodustub hüpotalamuse supra-optilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate suurte neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumist.On kohanenud sisesekretoorse näär-me funktsiooni täitmiseks. Võib käsitleda ka neurohormoonidena (verre eritatavad H-d sünteesitakse suurte neuronite kehades).*H vahesagar-õhuke kiht ees- ja tagasagara vahel. Neis on närvikiud,mis lähtuvad hüpotal.-st. Sisesekretoorne funktsioon väheoluline.
Hüpotalamuse kontroll hüpofüüsi talitluse üle: hüpotalamo hüpofüseaalne portaalsüsteem ja hüpotalamo hüpofüseaalne närvitrakt. . Hüpotalamo-hüpofüseaalne portaalsüsteem (koosneb kahest ühendatud kapillaaride võr-gustikust) tagab hormoonide kiire trantspordi hüpofüüsi kindlasse osasse. Jaguneb:1. primaarne kapillaaristik – hüpotalamuses, neid läbib verevool. 2.sekundaarne võrgustik- hüpofüüsi eessagaras. Neurosekr. rakkude poolt produts. hormoonid erist. prim. läbivasse verre,edasi suundub sek.,kus need hormoonid väljuvad kapillaarist ja mõjutavad hüpofüüsi eessagara rakkude talitlust.Neurohormoonide kaudu kontr.Ht hüpofüüsi eessagara talitlust. Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest. Adenohüpofüüsi sekretoorset aktiivsust mõjutab veel *vere madal glükoosisisaldus suurendab kasvuhormooni produkts. suurenemist iseloomulik puhangulisus),vere-suhkru kõrge tase pidurdab somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal. supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades sünteesitud hormoonid hüpofüüsi tagasagarasse.Verre-samadelt neuronitelt läh-tuvate närviimpulsside mõjul.Seda aksonite kimpu, mille kaudu suundumine ja innervat-sioon toimub nim.hüpotalamo-hüpofüseaalseks närviraktiks.
Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks (kindla hormooni produktsiooni ja sekrets.-I).
Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d. Glandotroopsed hormoonid-toimivad teiste endo-kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH – ACTH peamine funktsioon kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul. neeru-pealise koores. Peptiid ja valgulisi H ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena (hormooni eellane),kust vajadusel eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente(toimivad hormoonidena)ACTH on peamine(mitte ainus)hormoon, mis tuleneb sel-lest suurest molekulist. Kortikotropiini ja lipotropiinide (stimuleerivad lipolüüsi rasvkoes), melanotsüüte stimul. hormooni(regul. melanotsüütide talitlust nahas) ja β-endorfiinide (valuvaigisti kehalisel pingut., mõjut. toitekäitumist,termoreg.,vedelikubilanssi) kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H funktsioon on türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *folliikuleid stimul.-le ja *luteniseerivale hormoonile on antud üldnimetus *gonadotropiinid. Need stimuleerivad sugurakkude produktsiooni sugu-näärmetes(ka nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes. LH soodustab folliikulite purunemist,kollaskeha moodustamist.
Hüpofüüsi eessagara mitteglandroopsed H-d. Mitteglandroopsed hormoonid toime organismis ei ole suunatud kitsalt teiste näärmete funktsiooni reguleerimisele,vaid laiem. *Kasvuhormoon kudede kasvu stimuleeriv, sest KH soodustab aminohapete trantsporti rakkudesse,samal ajal intensiivistades valgu-sünteesi;lipolüüsi stimul efekt rasvkoes(keha rasvade kasutamine energeet. otstarbel);mõjub süsivesikute ainevahetusele (piirab glükoosi tarbimist)tänu kahele viimasele korraldab KH süsivesiku varude säästlikku kasutamist.KH toime võib olla 1. otsene(mõju ainevah. protsessidele),2. Kaudne (kasvuprot-sessid- soodus-tab selliste ühendite sünteesi maksas,mis stimuleerivad kasvuprotsesse /insuliinitaolised kasvufaktorid I ja II /. *Prolaktiin (naistel) piimaproduktsiooni stimul.-ne rinnanäärmetes, soodustab FSH ja LH retseptorite arvu suurenemist munasarjades ja seeläbi tugevdades nende toimet.
Neerupealise koor.
Neerupealise koor- ja säsiollus. Neerupealised paarilised kehakesed neerude ülaosas. Koosneb 1)koorest (pindmine kiht koosneb väikestest rakkudest), seal moodustuvad aldosteroon, kortisoon ja hüdrokortisoon. 2) säsist (sisemus- areneb välja samast embrüonaalsest algest, millest tulenevad sümp.NS postganglionaarsed neuronid), siin moodustuvad adrenaliin ja noadrenaliin.
Neerupealise koore jagunemine kolmeks üksteisest histoloogiliselt ja funktsionaalselt erinevaks tsooniks ja neis produtseeritavad H-d. Koorel eristatakse 3 kihti. Neis kihtides (kortikosteroidid neerupealise koore hormoonide ühine tunnus on keem.strukt järgi on nad steroidid) paiknevad rakud produtseerivad erinevaid hormoone ja nende talitl. on erinevalt reguleeritud: *Pindmine e. päsmastsoon õhuke rakkude kiht neerupealise pinnal. Siin sünteesitakse mineraalkortikoide (org elektrotsüütide ja veevahetuse reg.), olulisem aldosteroon. See stimuleerib Na,Cl ja vee(kaudne) tagasiimendumist verre distaalsetes neerutorukestes, samal ajal K ja vabade H-ioonide eritumist uriini. *Vahelmine e. kimbutsoon paksem kiht, kus rakud paiknevad paralleelsete sammastena. Siin produts. glükokortikoide, tähtsaim kortisool (rotil- kortikosteroon). G-l org.talitlusele laialdane mõju: glükogeneesi stimuleerimine maksas soodust. aminohapete kasuamist), pärsivad glükoosi kasutamist perifeersetes kudedes(piirates glükoosi trantsporti verest rakkudesse -tõstavad veresuhkru taset), lipolüüsi stimuleeriv efekt rasvkoes (rasvhapete kasut. energiavajadusteks /ka lihastes/). G avaldavad mõju ka valkude ainevahetusele (stimuleerivad struktuurvalkude degradatsiooni, nende valkude sünteesile pidurdav efekt. Ensüümivalkudes stimul.ensüümide sünteesi). G võimendavad neerupealise säsi hormoonide epinefriini ja norepinefriini toimet silelihaskoe le veresoonte seinas – permissiivne toime. G reguleerivad kaudselt,aga jõuliselt lihaste talitlust. G põletikuvastane ja allergilisi reaktsioone alandav efekt,pärsivad antikehade sünteesi. *Võrktsoon asub sügaval neerupealise sisemuses. Siin süntesitakse androgeene e mees-suguhormoone,kus olulisem testosteroon (koores prod.vähe),nõrgema toimega,ent suuremal hulgal prod.Dehüdroepiandrosteroon-DHEA. Mehel enamus androgeene pärinevad munanditest, kuid meessugH on ka naistel. Testosteroonil tugev valgusüntees, läbi selle ka lihasmassi kasvu stimuleeriv, ka luude kasv (Ca ladestumine).See H suurendab erütro-poetiini produktsiooni,elavdab erütrotsüütide loomet punases luuüdis. muud funkts.seotud mehe suguorganite, sekund.sootunnuste arenguga ja sugurakkude küpsemise regulatsiooniga.
Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: glükokortikoidide sekretsiooni regulatsioon rahuolekus ja stressisituatsioonis. Hüpotalamus, adenohüpofüüs ja Np koore kimbutsoon moodustavad hüpotalamo-hüpofüsaaradrenokortikaalsüsteemi, mille peafunkts.on glükokortikoidide sekr. intensiivistamise teel org. ressursside mobiliseerimine ja üldiste kohanemisreakts. algatamine stressi-situatsioonis;ka org. kohanemine kehalise koormusega. ACTH on regulatoorne H , mis neerupealise koore rakkudes stimuleerib kortisooli süsteemi ja sekretsiooni. Vere kortisooninivoo on allutatud hästi väljendunud, endogeenselt määratud ööpäevarütmile.sellised kõikumised sõltuvad kellaajast, mitte magamisharjumustest. Füsioloogilistes tingimustes on glükokortikoidide metaboolsed toimed täpselt tasakaalustatud ja tagavad energia kandja kiire kasutusseandmise. Stressorite akuutne toime põhjustab vere kortisoolinivoo tõusu. Sama stressori korduv ja kestev esinemine põhjustab järjest nõrgema hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenaalsüsteemi vastuse. Stressi puhul ostimuleeritakse neerupealise säsi adrenaliini ja noradrenaliini vabanemist. Need põhjustavad naha- ja soolteveresoonte silelihaste kontraktsiooni, kuna skeletilihaste veresoonte silalihased lõõgastuvad. Sellega tagatakse hapniku ja toitaineterikka vere ümberjaotumise vastavalt lihaspingutusele võistluse või põgenemise situatsioonis. Neerupealise säsi.
Neerupealise säsi ja koore pärinemine erinevatest embrüonaalsetest kudedest, nende peamised histoloogilised ja funktsionaalsed erinevused. Neerupealise säsi rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise NS rakkudega, neil puuduvad aga dendriidid ja assonid. Süppaatilise NS preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki kolinergilised närvikiud. Seetõttu käsitletakse neerupealisesäsi sageli kui sümpaatiliseNS postganglionaarset osa. Talitluslikust aspektist lähtudes vaadeldakse sümpaatilistNS ja neerupealise säsi kui üht funktsionalset tervikut- sümpatoadrenaalsüsteemi. Koore hormoonid produtseeritakse neerupealises. Võrreldes koore rakkudega on säsi rakud suuremad. Ka funktsioonid on erinevad: S hormoonid -stimuleerivad glükoosi vabanemist maksast verre, selle lagundamisel kudedes saada energiat, kiirendab südametegevust ja hingamist, põhjustab veresoonte ahenemist; K hormoonid stimuleerivad vee ja Na tagasiimendumist neerutorukestest, suurendab nende ainete sisaldust veres /aldosteroon/, kiirendavad energia saamiseks vajalike ainete lagundamisprotsesse, suurendades stressitaluvust, põletikuvastase toimega /kortisoon/.
Neerupealise säsi ja selle hormoonid: epinefriin ja norepinefriin neurotransmitter – Siin prod. H-de katteholamiinide eellaseks on aminohape türosiin. Säsi rakkusid vaadeldakse sümpNS osana, eritatavaid hormoone aga kui neurohormoone. Olulised H on epinefriin e adrenaliin (80%) ja norepinefriin e. noradrenaliin (20%). Viimast produt. veel sümpNS postganglionaarsetes närvilõpmetes (sealt pärineb suurem hulk),kus toimib neurotransmitterina. Sellena toimib ka paljudes ajupiirkondades(see H ei si-sene aga ajurakkudesse aju ei allu otseselt neerupealise koore hormoonide kontrollile). Katteholomiinid stimul. glükogenolüüsi maksas ja lihastes ning glükoneogeneesi maksas, suurendades glükoosi konsentratsiooni veres, intensiivistavad lipolüüsi rasvkoes (sood. rasv-hapete vabanemist verre). Suurend südame löö-gisagedust, kontraktsioonijõudu, kutsub esile vasokonstriktsiooni nahas, neerudes, seedetraktis, suguelundites ning vasodilatatsiooni skeleti- ja südamelihastes.Kattehhool. stimul. Hingamist (sügavam).Lõõgastav efekt mao soolestiku silelihastele, org. Üldise ainevah. intensiivsust ja soojusproduktsiooni suurendav toime (eriti epinefriin).Viimase kontsentrats.tõus veres stimuleerib retikulaarformatsiooni rakkusid ajutüves (mõju kaudne), siiski kutsub epin. esile kõrgenenud ärkveloleku, tugeva psüühilise erutuse,jne. .*Np säsi talitl.reg. on sümpNS kontrolli all,reliseerub sisusenärvi harude kaudu. Emotsionaalsel erutusel stimuleeriv toime, tõuseb kiiresti katehhoolamiinide tase veres
Sümpato- adrenaalsüsteem: neerupealise hormoonide sekrets. regulatsioon rahulolekus ja..stressiseisundis. Np säsi + sümpNS moodustavad sümpato-adrenaalsüsteemi, see kindlustab
emots. stressi situatsioonides ja kehal. pingutusel kattehhoolamiinide kiire verre eritumise. Kiirus oleneb, et produts.epinefriin deponeeritakse neerupealise rakkudes. Epinefriini ja norepinefriini taseme tõusu veres stimul. ka glükoosi kontsentr.langus veres. Kattehhoolamiinide sekr. ühekordse puhangu mõju org. talitlusele on lühiajaline (kaotavad ruttu oma biol.aktiivsuse). adrenomedullaarsed rakud toodavad rahulolekul alati pisut adrenaliini ja noradrenaliini. Suurem osa veres ringlevast noradrenaliinist on neuraalset päritoluja tuleb sümpNS lõpmetest. Välis- ja sisekeskonna stressorite mõjul stimuleeritakse tugevastinoradrenaliini ja adrenaliini nii adrenomedullaarset kui ka sümpaatilist sekretsiooni. Mõlemad kattehoolamiinid tõstavad südame aktiivsust, ahendavad veresooni sisuse piirkonnas ja laiendavad lihaseid varustavaid veresooni. Peale selle pidurdab gastrointestinaalne motoorika ja laienevad bronhid.
Kilpnääre ja kõrvalkilpnääre.
Kilpnäärme follikulaarsed ja parafollikulaarsed rakud ja nende poolt produtseeritavad hormoonid. Kn e. türeoidnääre(suurim endokriinnääre, rikkaliku verevarustusega) paikneb kaelal hingetoru 4 ülemise kõhre eesmisel küljel. Koosneb vasakust ja paremast külgsagarast ja püramiidsagarast. Kn on kilpnäärmefollikulid (ümarad põiekesed, mille sein on ühekordne kiht kuupepiteeli rakke.) Foliikulid on täidetud kolloidse ainega, mis sisaldab valk türoglobuliini ja nende vahel kohevas sidekoes on parafollikulaarsed rakud. Kilpnäärmefollikuleid moodustavates rakkudes sünteesitakse (lähtudes aminohappest türosiinist) trijoodtüroniini – biol.aktiivne -10%- /3 joodi aatomit mol. koosseisus/ ja türoksiini – tetrajoodtüroniin 90% -/4…/ ,need deponeeritakse folliikulitesseotuna türoglobuliiniga(Hvaru suur). Türoksiin töödeldakse maksas ja neerudes ümber trijoodtüroniiniks (valdav osa 80% sünteesitakse väljaspool kilpnääret). Türeoidhormoonid toimivad pea kõigi kudede suhtes (mõnes soodust. kasvuprotsesse,teistes stimulerivad ainevahetust- suurendavad oksüdatsiooni-protsesside intensiivsust). Luud, hambad, juuksed, närvikude vajavad neid. Türeoidh. norm.talitl. oluline lapseeas (kehaline, vaimne areng).Üleproduktsiooniga kaasneb südame löögisageduse,vererõhu, keha-temp. tõus; vaeguse puhul efekt vastupidine.H üleproduktsioon-türeoidh. toime realiseerub valgusünteesi mõjutamise tulemusena rakku-des ;H alaproduktsiooni puhul on võimalik taset säilitada kilpnäärmes oleva varu arvel. Kaltsitoniin (peptiidH) produts. parafollikulaarsete rakkude poolt. Toi-mib luude suhtes, stimuleerides Ca ladestu-mist,kaltsitoniinil Ca konsentr. langetav efekt veres.Füsioloogiliselt olulisem K sekr. stimul toime Ca+2 ioonide konsentr. suurenemine ve-replasmas parafollikulaarsete rakkude talitlus alaneb vananedes, naistel enam(väheneb K konsentr.veres)-osteoporoos.
Kõrvalkilpnääre ja parathormoon. Väikesed ümarad kehakesed,mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel (4). Siin produts. parathormooni (peptiid).1) mõ-jutab talitlusi: luude- stimul Ca ja fosfaat-ioonide vabanemist luukoest; neerude- soodustab Ca tagasiimendumist verre(väheneb Ca kogus uriinis),fosfaatioonide väljutamist uriiniga ja soolte- stim.toiduga saadud Ca ja fosfaatioonide imendumist verre2) on suunatud Ca+2 konsentr. suurendamisele veres.(3) fosfaat-ioonide taset alandav efekt) Kõrvakkilpn. talitl. reg. peaeesmärk paratH sekr. intensiivistamiseks on Ca+2 konsentratsiooni langus veres, Ca kõrge tase plasmas aga pärsib parath eritumist siit.
Hüpofüsaar türeoidsüsteemi: trijoodtüroniini ja türoksiini sekretsiooni regulatsioon. Sekretoorne aktiivsus hüpofüüsi kontrolli all. Otsene reg.toime folliikuleid moodustavatele rakkudele on türe-oidnääret stimuleerival H türotropiinil (pro-duts. adenohüpofüüsis ja on türotropiini rili-isinghormooni kontrolli all).Selle mõjul nende H-de süntees ja sekretsioon kilpnäärmes, soo-dustades selle kasvu(pikema aja jooksul).Trijoodtüroniin ja türoksiin pärsivad neg.tagasiside põhimõttel türo-tropiini riliisingH vabanemist hüpotalamusest ja türotropiini sekrets. hüpofüüsis.Hüpotal, adenohüpofüüs ja kilpnäärmefolliikulid mood. Hüpotalamo-hüpofüsaar-türeoidsüsteemi,
mille peaül. on tagada norm.talitl. vajaliku türeoidH-de tase veres puhke ja ka stressisituatsioonides.
Kaltsioniini ja parathormooni sekretsiooni regulatsioon. Kõige olulisemaltstimuleerib parathormooni sekretsiooni vereplasma kaltsiumisisalduse langus. Kaltsioniin on parathormooni antagonist.
Sugunäärmed.
Munandid ja munasarjad. Mees- ja naissuguhormoonid. Oviaar-menstruaaltsükkel Steroidid, mis moodustuvad mehe ja naise sugunäärmete spetsialiseerunud rakkudes. *Mees-sugunäärmeteks on munandid e. testised, milles esineb erinevaid ülesandeid täitvaid rakkude kogumeid, põhifunktsiooniks seemnerakkude e. spermatosoidide tootmine. Testistes on Leydigi interstitsiaal- e vaherakud (sisesekretoorse funkts), milles tekkiv testosteroon mõjutab Sertoli rakke. Testeosterooni retseptorid on teistes kudedes üle organismi. T funkts. on mehe sugunäärmete arengu ja sekund. sootunnuste väljakujunemine ja teistel androgeenidel anaboolne e. valgusünteesi soodustav toime(meestel suurem lihasmass). Androgeenid stimuleerivad erütropoeesi, T seostatakse ka psüühika erijooni(agressiivsus).T produkts. suureneb hüppeliselt puberteedieas(kõrge suht. kõrges eas). *Naine-sugunäärmed on munasarjad e. ovaariumid, mis asuvad väike-vaagnas ja neis toodetakse ovariaalmenstruaaltsükli erifaasides erinevaid hormoone. I follikulaarfaas, toimub folliikuli küpsemine ja munaraku valmimine. Domineerivad fol.prod.H-östrogeenid,mis vastutavad sekund. sootunnuste arenemise eest ning soodustavad munaraku küpsemist ja ettevalmistamist viljastamiseks. Ö toime tõttu vere lipiidide(kolesterooli) ainevahetusele on naised enam kaitstud südame-veresoonkonna haiguste eest. Ö tõstavad vere hüübimisvõimet; soodust. luukoes osteoblastide aktiivsust(sellest tuleneb luutihedus); pidurdavad luude pikkuskasvu; mõju ka seksuaalsusele, psüühikale. Menstruatsioon lõpeb varajases folliikulifaasis ja emaka limaskesta funktsionaalkiht hakkab österogeeni toimel arenema ja hüpertrofeeruma. Negatiivse tagasiside põhimõttel pidurdab österogeen FSH produktsiooni, vältimaks uute folliikulite valmimist, samal ajal stimuleerib see + tagasiside printsiibil österogeeni teket folliikulis, kompenseerides FSH mõju vähenemist. Hilises folliikulifaasis saavutab Ö produktsiooni maksimumi, nüüd areneb edasi üks folliikul. IIKüpse munaraku eraldumist folliikulist nim. ovulatsiooniks (vaheldumisi kummaski 28 p. järel). II faas kestab 14 päeva ,H domineerib kollakeha(tekkinud folliiikulikestadest)poolt produtseeritavH progesteroon (meestal ja naistel). P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks. Viljastumise järel areneb rasedusaegne kollakeha, mille H-d takistavad uute munarakkude väljumist munasarjast ja hoiavad ära emaka kontraktsiooni tekke kuni raseduse teatud momendini. Kui munaraku viljastamist ei toimu, siis kollakeha taandareneb, selle H-de tase veres langeb, tekib menstruatsioon: emaka limaskesta funktsionaalkiht eemaldatakse organismist verejooksuga.
Hüpofüsaar gonadaalsüsteem: suguhormoonide sekretsiooni regulatsioon. SuguH produkts. sugunäärmetes reguleerib hüpofüüsi eessagar gonadotroopseteH abil. Folliikuleid stimuleeriva H,luteiniseerivaH paiskamine verre on peale puberteeti (N-tsükliline; M-pidev,madalal tasemel)kulgev protsess. LutH hüppeline tõus ovulatsiooni ajal seot. + tagasisidega ja sellele järgnev kiire langus (tingitud järsust progesterooni tõusust).
Kõhunääre.
Kõhunäärme toimimine seede- ja endokriinnäärmena. Kõhunäärme rakkude põhimass töötab endokriinse näärmena, produtseerides seedenõret. Pärast seda, kui toit on maost lahkunud, allutatakse ta peensooles enne resorptsiooni kõigepealt intensiivsele seedimisele. Siin etendavad tähtsat osa pankreasenõre, sapp ja peensoolenõre. Pankreasenõre tähtsamaks komponendiks on naatriumvesinikkarbonaat ja seedeensüümid. Need neutraliseerivad happelise maosisu ja lõhustavad toidu peamised koostisosad.
Langerhansi saarekesed, nende A, B ja D rakud ja nendes produtseeritavad hormoonid.
Kõhunääre e pankreas on suhteliselt suur elund, mis paikneb mao taga kõhuõõne tagaseinal .Hormoone sünteesib neist 1-2% rakkudest .Endokriinset funkts. kannavad pankreases Langerhans`i saarekesed (rakude mõnetuh.rühmad,ümbrits. kappillaristikuga ja neid innerveerib sümp. ja parasümpNS),milles on 3 tüüpi rakke:* A e.α 20-25% ; *B e.β 60-75% ja *D e. ∆ 5-15% (kogu endok.rakkude koguhulgast). *Glükagooni prod. A rakkudes, tugev toime maksas- glükogenolüüsi sti-muleeriv toime(suureneb glükoosi väljut. ver-re),sood. ka glükoneogeneesi maksas (lähtudes aminohapetest),elavdab rasvhapete aine-vahetust maksas (tulem. ketokehade produkts. suurendamine ja nende kontsent. tõus veres), lipolüüsi stimuleeriv toime rasvkoes (vähesel määral).*Insuliin prod. B rakud. Tundlikud on maks, lihas- ja rasvkude ja küllastuskeskus (asub hüpotalamuses).Alandab vere glükoosi-taset(saav. insuliini laialdase mõju kaudu ainevahetusele):1.I sood. glükoosi akumuleerimist maksa,aktiveerides maksarakkudes ensüümi glükokinaasi (katalüüsib glükoosi fosforüülimist-glükoos ei suuda väljuda);2.I aktiveerib maksas glükogeeni süntaasi, inhibeeri-des samas fosforülaasi.3. I stimuleerib maksas, ka rasvkoes glükoosi ümbertöötamist rasvhapeteks.4.I stimul. glükoosi trantsporti perifeersete kudede rakkudesse(sood. glükoosi tarbimist energeetilisel otstarbel ja glükogeeni sünteesimiseks).Insuliinist sõltumatu on närvirakkude, erütrotsüütide ja lihaste glükoositarbimine(Viimasele I oluline vaid puhkeseisundis.
I on omane ka rasvhapete triglütseriididena ladestamist stimuleeriv efekt maksas ja rasvkoes; pärsib lipolüüsi; valkude ainevahetusele anaboolne mõju- soodustab valgusünteesi. I reguleerib küllastuskeskuse (hüpotal.)kaudu in. toitekäitumis,seal jälgitakse ka glükoosi konsentratsiooni veres(söögiisu tekib vajadusel)-ainult I juuresolekul.*Somatostatiin-prod. Langerhans´i saarekestes, mõjutab A ja B rakkude talitlust.Pärsib neis glükagooni ja I sünteesi ja sekretsiooni. S sünt.Ka hüpo-talamuses,sealt vabaneb verre ja toimib hüpofüüsi eessagaras kui kasvuH inhibiitorH.
Kõhunäärme hormoonide sekretsiooni regulatsioon : autonoomne NS, toitainete tase veres ja teised H-d. Pankrease H sekrets. mõjut. glükoosi ja teiste H tase veres ja NS.I on glükoosisisaldust vähendav, glükagoonil suurendav efekt. Koos toimides täidavad pankrease kui endokriinnäärme põhiül. organismis stabiilse veresuhkru taseme säilitamine plasmas muutuvates eksistentsi-tingimustes. Peale selle intens. B(ka A) rakkude sekretoorset aktiivsust ka aminohapete konsentr. veres(I peamine füsiol.funkts. on sood. aminoh. aktiivset trantsporti verest kudede rakkudessi ja stim. valgusünteesi,glükagooni roll glükoneogeneesi intens. maksas (kaasates aminoh-d).Somatostaiinil, epinefriinil ja nor-epinefriinil I sekrets. pärssiv toime, seedetraktis produtseeritavad gastriin, sekretiin ja koletsüstokiniin stim.B rakkude talitlust. Kattehhoolamiinid mõjut. glükagooni eritumist verre, soma. ja ins. pidurdavad. AutNS para-sümp. osa aktiivsuse tõus stimuleerib,sümp. NS akt. tõus pärsib I sekrets. Lang.saarekeste B rakkudes(glükagooni prod. rakkude talitlusele vastupidine).Isekretsiooni neuraalne kontroll-mehhanism on sekund-se tähtsusega, esmasega on glükoosi vahetu mõju B rakkudele.

Autor: EKFK