Füsioteraapia. Alaseljavalud

Traumade ennetamine on oluliselt lihtsam kui nende ravimine. Pöördu füsioterapeudi poole juba täna!

Füsioteraapia on terapeutilistel harjutustel, asendravil, massaažil ja teistel manuaalse teraapia vormidel ning füüsikalistel meetoditel baseeruv taastusravi osa, mille eesmärgiks on võimalikult ideaalilähedaselt taastada tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi töö. Eesmärk on patsiendi võimalikult kiire naasmine igapäeva elu- ja töökeskkonda.

Füsioteraapia protsess koosneb: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest.
Funktsionaalsete võimete parandamiseks kasutatakse peamiselt:
• Terapeutilisi harjutusi
• Massaaži ja teisi manuaalteraapia vorme
• Erinevaid füüsikalise ravi meetodeid

Füsioterapeutiline hindamine teraapia alguses aitab anda hinnangu professionaalse või harrastussportlase tugiliikumisaparaadile, paneb aluse edasisele teraapiale ning soovitustele efektiivsemaks treeninguks. Preventiivselt on võimalik hinnata erinevatest spordiala spetsiifikatest tingitud lihastasakaalu häireid ja nendest tulenevaid sporditraumasid läbi ennetava tegevuse ära hoida.

Alaseljavalud
Statistika järgi kogeb mingis oma eluetapis alaseljavalusid ligi 80% inimestest. Sageli on probleemi otseseks või kaasuvaks põhjuseks kehatüve süvalihaste nõrkus. Lisaks suurtele väliselt nähtavatele lihastele on alaselja ja kogu keha stabiliseerimisel oluline pöörata treenides tähelepanu ka süvalihastele. Viiskümmend millisekundit enne suuri kehatüve lihaseid aktiveeruvad peamised kehatüve süvalihased on: kõhu ristilihas, mitmejaoline lihas ja vaagna põhimiku lihased, mis tagavad hea toonuse korral lülisamba stabiilsuse ja aitavad ära hoida alaseljavaevuste teket.

Alusta kehatüve süvalihaste tugevdamisega nii:
1) Lamades selili, jalad kõverdatud. Säilitades selja neutraalse asendi, pinguta alakõhu lihaseid ja tõmba naba kergelt sisse lülisamba poole. Vaagnapõhja lihaste aktiveerimiseks hoia samal ajal just kui häda kinni, jälgides, et tuharalihased ei lähe pingesse. Hingates vabalt säilita asendit 10 sekundi jooksul, seejärel lõdvestu. Soorita 10 kordust.

[pilt=7752]

2) Kui tunned, et suudad alakõhu ja vaagnapõhja korraga fikseerida, hoia naba sees ning tõsta vaheldumisi põlv üles, hoia 10 sekundit. Jälgi kogu aeg, et hoolimata jalgade liikumisest oleks alakõht ja vaagnapõhja lihased aktiveeritud. Soorita 10 kordust.

[pilt=7753]

Õigesti sooritatud terapeutiline harjutus on efektiivne viis alaselja vaevuste vältimiseks ja kroonilise valu raviks. Mõned selga toestavad harjutused on ära toodud siin:

3) Selili neutraalses asendis jalad kõverdatud, tõmba naba sisse. Vaagnat stabiilsena hoides siruta puusadest ja tõsta tuharad üles. Hoia 5-10 sekundit. Alakõhtu pinges hoides tule algasendisse. Tee 10 kordust.

[pilt=7754]

4) Sarnane eelnenud harjutusega. Hoia kõhulihased pinges ja väldi selja ning vaagna liikumist. Siruta jalg kaugusesse ja hoia 5-10 sekundit, seejärel korda teise jalaga. Kontrolli sõrmeotstega, et jalasirutusel puusanukk alla ei vajuks. Tee 10 kordust.

[pilt=7755]

5) Hoia selg neutraalasendis ja naba fikseeritult sees. Tõsta parem käsi ja vasak jalg aeglaselt tugipinnalt üles, ning siruta niikaugele kui selga sirutamata on võimalik. Väldi selja kõverdamist või vaagna pööramist. Hoia 5-10 sekundit, tule aeglaselt algasendisse ja korda teise käe ja jalaga. Tee 10 kordust.

[pilt=7756]

6) Lama kõhuli käed küünarvarstoengus ja jalad toetuvad varvastele. Pinguta kehatüve lihased, hoia naba sees ja tõsta puusad üles. Väldi selja liigset kumerust või nõgusust. Hoia asendit 5-20 sek ja tule aeglaselt algasendisse. Vastavalt enesetundele võid toengus olemise aega pikendada.

[pilt=7757]

7) Külili asendis pingulda oma kehatüve lihased, tõmba naba sisse ja tõuse küünarvarstoengusse nii, et kontaktpind oleks küünarvarrel ja alumise jalalaba välisserval. Jälgi, et keha oleks sirge. Hoia 5-20 sek. Tule aeglaselt algasendisse ja korda sama teisel küljel.

[pilt=7758]

NB! Kõiki harjutusi sooritades hoia naba sees, alakõht ja vaagnapõhi aktiveerituna! Pärast treeningut on alati oluline koormust saanud lihased korralikult venitada, keskmine venitus peaks kestma 20-30 sekundit. Täpsemad juhised annab füsioterapeut.
Oluline on teada, et alati ei ole organism ka õigete harjutuste abil võimeline valust üle saama, siis on abi just manuaalsest füsioteraapiast.

Füsioteraapia Kliinik OÜ spetsialistid on tunnustatud Eesti spordifüsioterapeudid. Kliiniku spetsialistid aitavad leida lahenduse erinevatele skeletilihassüsteemi probleemidele, on selleks siis igapäevategevusi või sportimisharrastusi piirav valu, lihasjõudluse langus, liigesliikuvuse piiratus või muu probleem. Praktikas on sagedasemad füsioterapeudi poole pöördumise põhjused lihaspinged, valulikkus alaselja ja kaela piirkonnas, samuti valulikud õla-ja põlveliigesed.

Asutus pakub järgmiseid teenuseid:
• Füsioterapeutiline hindamine sportlasele
• Terapeutiline harjutus (sh hulgas nii preventiivsete kui taastavate kavade väljatöötamine)
• Manuaalne füsioteraapia
• Kinesioteipimine
• Massaaž
• Vesitreeningud
• Teraapiavahendite laenutus
• Koolitused füsioterapeutidele, treeneritele ja teistele taastusravi spetsialistidele
• Ergonoomika alased koolitused
• Koolitused tervisesportlastele

Materjali koostasid ja teenuseid osutavad: Lauri Rannama, Indrek Tustit, Katre Lust
[attachment=250]PDF[/attachment]

Füsioteraapia Kliinik
Tondi 88 (III korrus) Tallinn
Telefon: +372 699 6515
www.füsioteraapia.ee
SportEST (Eesti Spordimeditsiini klaster) on spordimeditsiini valdkonna põhi- ja tugiteenuseid pakkuvate asutuste kooslus, kes on koondunud missiooniga parandada sportlaste tervist ning füüsilist seisundit, tõsta harrastussportlaste seas valdkonna teadlikkust ja arendada spordimeditsiini valdkonda kui tervikut.
[pilt=7751]
[pilt=7759]

Autor: www.füsioteraapia.ee