Glükeemiline Indeks.
Tõlkinud Janar Rückenberg
Küsimus: Tahan kaalu langetada ja rasva põletada, kas peaksin muretsema/hoolima toitude glükeemilisest indeksist?
Vastus: Glükeemiline indeks on kriteerium, millega hinnatakse ja mõõdetakse, kui kiiresti süsivesikud pärast söömist glükoosiks lõhustuvad.
Glükeemilise indeksi algne idee oli aidata diabeetikutel hoida oma vere suhkru taset kontrolli all. Viimasel ajal on see näitaja võitnud populaarsust ja muutunud aktuaalseks kulturismi, fitnessi ja kaalujälgijate ringkondades.
Artikleid glükeemilisest indeksist ja selle tähtsusest ning seotusest kaalu alandamisega võib kohata praktiliselt kõigis kulturismi ja fitnessi väljaannetes.
Vastavalt väljatöötatud indeksi süsteemile, tuleks kõrge glükeemilise indeksiga toite vältida ning neid tuleks hästi ajastada. Nt. riis, riisigaletid, porgandid, kartulid ja ka nt. viinamarja mahl. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud lagunevad glükoosiks kiiresti ja imenduvad kergesti verre, seetõttu soodustavad sellised toidud eriti rasvade sünteesi ja ladestumist.
Ka tavaelus, iseäranis aga dieedil olijad peaksid tarbima võimalikult madala glükeemilise indeksiga toite. Nt. herned, oad, pähklid, õunad, kapsas, kaerahelbed jt.
Glükeemilise indeksi puhul on oluline teada ja arvestada, et toidu glükeemiline indeks on määratletud ja arvestatud tingimustes, kus organism on nö. näljas ja kehtib konkreetselt söödava toidu süsivesikute kohta.
Nii efektiivne jõutreeningu (mass) kui ka rasvapõletustreeningu dieet peaks balansseeritult õigetes ratsioonides alati sisaldama kombineeritult igas toidukorras nii valke kui ka süsivesikuid.
Kui sööme süsivesikuid nö. miksituna, toidukord sisaldab peale süsivesikute ka valkusid ja rasvasid, alandame teadlikult veelgi konkreetse söödava toidu glükeemilist indeksit, kuna valgud ja rasvad takistavad/aeglustavad omakorda süsivesikute lõhustumist.
Nt. kartulipudru glükeemiline indeks on väga kõrge, isegi ligilähedane puhtale glükoosile, kuid kombineerides kartulid samasse toidukorda kanaliha ja juurviljadega, langeb automaatselt terve portsjoni glükeemiline indeks, seega ka kartulite glükeemiline indeks.
Või nt. võtame riisigaletid, mis on väga kõrge glükeemilise indeksiga, kuid lisades neile paar teelusikat pähklivõid, langetame jällegi riisi glükeemilist indeksit, kuna pähklivõis sisalduvad rasvad aeglustavad süsivesikute lõhustumist.
Toiduvalikul omandab glükeemilise indeksi kõrval suure tähtsuse veel teinegi aspekt. Nimelt kas toit on naturaalne või töödeldud.
Väita, et ka naturaalseid toite, millel on kõrge glükeemiline indeks, nt. kartuleid, peaks vältima, kuna neil on kõrge glükeemiline indeks, oleks vale.
Kartulid konkreetselt on oluline tärkliselise komplekssüsivesikute allikas ning adekvaatne kogus õigel ajal on ainult teretulnud.
Naturaalne töötlemata kartul (nii nagu ta looduses esineb), annab 8 untsi (227 grammi) ca. 170 kcal, rasva praktiliselt ei sisalda, küll aga mitmeid erinevaid mikrotoitaineid.
Sama kogus (8 untsi) pastat (töödeldud iseloomuga süsivesikud) annab aga 840 kcal. Nii, et otsustage ise kumma toidu valiksite oma dieeti?
Autor: Janar Rückenberg