GRIPP VÕI KÜLMETUS?

Kuidas teha vahet külmetushaigusel ja gripil?
Külmetusest räägitakse siis, kui esineb ülemiste hingamisteede infektsioon, millega võivad kaasneda köha, nohu, häälekähedus jt sümptomid. Külmetuse põhjustajateks on peamiselt viirused. On olemas väga erinevaid viirusi, mis võivad haigusi esile kutsuda. Sagedasemad „nakatajad on üsna tundmatute nimedega: näiteks Rhinoviirused, ECHO-viirused või Coxsackviirused.
Palju tuntumad, aga ka harvem esinevad on Influenzaviirused, ehtsad gripiviirused. Paljudes keeltes nimetatakse grippi ka Influenzaks. Gripp on raske haigus, mis võib sagedasti anda tüsistusi. Eriti ohtlikuks võib gripp kujuneda lastel, vanematel inimestel ning nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.
Järgnev tabel aitab Teil paremini vahet teha gripi ja külmetuse vahel
KÖHA
Miks me köhime?
Köha on normaalne reaktsioon
Köha on täiesti normaalne refleks, mida meil tavaliselt ei õnnestu maha suruda. Köhimine on bronhide ja hingetoru mehaaniline puhastamine limast, samuti tolmust ja muudest ärritavatest teguritest, mis satuvad sissehingatavasse õhku väljast poolt Tugev köhahoog viib sinna sattunud osakesed mööda hingamisteid välja. Külmetusköha puhul toimub sama teed pidi ka kahjulike jääkainete eritamine. Köhimine ei ole ainult hingamisteede puhastamine, vaid ka nende kaitse. Kui söömise ajal läheb tükike leiba hingetorru, annavad tundlikud limaskestad sellest kohe teada, tekib tugev köhahoog ning võõrkeha lükatakse üles tagasi. Kui hingamisteed on suletud, võib see halvimal juhul lämbumise põhjustada.
Kuidas me hingame?
24 tunni jooksul hingame me umbes 20000 korda sisse ja välja. Nii varustab meie keha organismi hapnikuga ilma, et me sellest ise teadlikud oleksime. Energiaprotsesside käigus tekib rakkudes süsinikdioksiid, mis viiakse organismist väljahingatava õhu kaudu välja.
– sissehingamisel suureneb rindkere maht rinnalihaste ja vahelihase (diafragma) kaasabil, õhk liigub sisse
– ülemistes hingamisteedes õhk filtreeritakse, niisutatake ja soojendatakse
– õhk liigub läbi neelu hingetorru, edasi läbi harunevate bronhide kopsu, kopsu alveoolides vahetatakse hapnik süsinikdioksiidi vastu
– väljahingamisel lõdvestuvad rinnalihased ja vahelihas
Külmetushaiguse tekkimine
Köha tekib, kui meie immuunsüsteem on nõrgenenud
Külmetuse all mõeldakse ülemiste hingamisteede infektsioone, mis on ka limaskesta põletiku tekkepõhjuseks. Põhilisteks haiguse tekitajateks on viirused. Harilikult on meie organism valmis haigustekitajatest jagu saama, aga teatud organismi seisundites ei ole see nii lihtne. Just ülemiste hingamisteede limaskestades peab meie immuunkaitse kõige raskema töö ära tegema, sest peamiselt õhu kaudu satuvad haigustekitajad meie organismi.
Seisundid, millal me oleme vastuvõtlikumad:
Üldine nõrkus, kurnatus, stress
Haigustekitajate kõrge kontsentratsioon ümbruskonnas (köhimise, aevastamise, kätlemise või ühtede ja samade asjade kasutamise korral).
Haigusalge olemasolu ülemistes hingamisteedes
Pärast mandlite eemaldamist
Ülemiste hingamisteede allergia korral (nina- ja neelulimaskesta allergia nõrgendab oluliselt immuunsüsteemi)
Köha faasid
1. faas: ärritusköha
Külmetushaiguse alguses tekib tihti ärritusköha, mis on piinav ja limavaene. See on kuiv ehk mitteproduktiivne köha. Köha on eriti tugev öösiti. Limaskestad on põletikulised ning köhimisel valusad .
2. faas: kinnine köha
Tugeva külmetuse korral hakkab limaskest tootma sitket lima. Köha nimetatakse selles faasis lahtiseks ehk produktiivseks. Selles faasis on aga sekreet tihti sitke ning bronhides ja ülemistes hingamisteedes kinni ja teda on raske välja köhida. Köha võib olla valuline ja väga koormav.
3. Rögalahtistid
ACC on preparaat, mis teeb sitket lima vedelamaks ja liikuvamaks ning väljaköhimine muutub lihtsamaks.
4. Kui köha ei lähe mööda
Köhal võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid alates lihtsast infektsioonist kuni väga tõsiste haigusteni välja. Pikemaajaliselt kestva köha korral tuleb seetõttu kindlasti arsti poole pöörduda. Kindlustunde annab ka röntgenpildi või mõne muu analüüsi tegemine.

Autor: M.M.