Implantaat – rinnalihase ette või taha?
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit pöördus Christinas Clinicu poole küsimusega: millega peaks implantaate sooviv sportlane arvestama, et mitte rikkuda oma tulevast karjääri.
Kuhu asetada implantaat?
Esimeseks suureks valikuks on rinnaimplantaatide asetamise tehnika. Kirurgide arvamused lahknevad siin laias laastus kaheks: osad soovivad asetada proteesi rinnalihase alla, teised eelistavad paigaldada lihase peale. Christinas Clinicu seisukoht on, et võimalusel tuleks alati eelistada lihasealuseid implantaate. Põhjused on peamiselt esteetilised.
Implantaat paistab seda naturaalsem, mida rohkem on see kudede poolt kaetud. Kui naisel on vähe näärme- ja rasvkudet, pannakse implantaat sisuliselt naha alla. Nahk ei paku sellises olukorras piisavalt katet ning implantaat hakkab kergest silma – näha on proteesi vorm ja piirjooned. Samuti ei paku nahk piisavalt toestust ning implantaati võivad tekkida voldid. Mida õhem kiht implantaati katab, seda enam tuleb ilmsiks ka voltimine. Viimaks on oht, et teineteisele liialt lähedale asetatud implantaadid tõstavad üles rindadevahelise naha (ingl k symmastia).
Rinnalihase ette paigaldatakse implantaate peamiselt riskide vähendamiseks. Esiteks kardetakse, et implantaat võib taskust välja libiseda, mis on tihti valede operatsioonitehnikate tulemuseks. Rinnalihase taha implantaadi asetamine on siiski suur kunst ning on oluline, et kirurgil oleks kogemusi sportlaste opereerimisega. Teiseks peetakse ohuks anatoomilise implantaadi võimalikku pöörlemist kehas, mistõttu soovitame seetõttu hoopis kuju muutvaid ergonoomilisi implantaate, mida hetkel pakub Eestis vaid Motiva ([url=http://www.christinasclinic.ee/et/blogi/219-motiva-rinnaimplantaadid-margivad-uut-ajastut]link[/url]). Kolmandaks ohuks on see, et implantaat ei taha fikseeruda, mistõttu on oluline teha ümber oma trennikavad.
[pilt=11992]
Kuidas käituda operatsiooni eel ja selle järel
Implantaate saab asetada rinnalihase taha vaid siis, kui lihas on piisavalt paindlik. Kui rinnalihas on liialt jäik, hakkab see operatsioonijärgselt implantaati üles tõmbama ega lase sellel õigesse kohta laskuda. Tulemusena jääb nibu asetus liialt madalaks. Rinnalihasele antud koormust tuleks operatsioonieelselt vähendada ning klotsideks treenitud lihaseid venitada.
Operatsioonijärgseks paranemiseks kulub üks kuu. Kui kliinik on patsiendi üle vaadanud ja paranemine on olnud ootuspärane, võib kuu möödudes taas treenima hakata. Rinnalihaseid ei tohi aga koormata kolme kuu jooksul. Implantaadi põhiline fiksatsioon toimub poole aasta jooksul, kuid lõplikult kinnitub see aastaga.
Implantaatide asetamine tähendab ka seda, et muuta tuleb kogu tulevast treeningkava ning kooskõlastada see personaaltreeneriga. Kolme kuu möödudes võib küll vaikselt rinnalihaseid treenima hakata, kuid suurte mustade hantliteni ei tohigi enam tagasi pöörduda. Siin seisab naine valiku ees – kas treenida endale mehe rinnad või opereerida endale naise rinnad. Viimasel juhul tuleb loobuda suure rinnalihase jõulisest treenimisest.
Selleks, et soodustada oma sportlasekarjääri arengut, tuleks juba esimesel korral valida lihasealused implantaadid, sest kord lihase ette pandud proteese ilma nahavähenduseta reeglina enam ümber tõsta ei saa. Hoolikalt tuleks valida kirurgi, kelle praktikumis on fitnesssportlaste opereerimise kogemused ning kes suudab eelpooltoodut arvesse võtta. Ning viimaks tuleb teha muudatused treeningkavades. Ainult nii saab loomulikud rinnad ja naiselikud proportsioonid, mida žürii ka hindamisel otsib.
Autor: Fitness.ee