Jälle treeningsagedusest…

1. Ühel korral nädalas treenimine on põhimõtteliselt mõttetu. Spordimehena ütlen ma muidugi, et parem, kui mitte midagi, aga erilist arengut ja progressi sellise sagedusega loota ei maksa. Kord nädalas jõusaalis on ka tervistavate efektide tuntavus küsitav. Aga, kui teete nädalas ühe terve keha treeningu jõusaalis ja lisaks 1-2 aeroobikat või kardiosessiooni on tervistavad kasutegurid kindlasti olemas.

2. Kui soovitakse mingis suunas areneda, siis minimaalne treeningsagedus on kaks jõutreeningut treeningut nädalas.

3. Enamus inimestele on optimaalseks treeningsageduseks 3-4 jõutreeningut nädalas.

4. Mida väiksem on treeningsagedus ning mida vähem treeninguid on nädalas, seda enam peaks harjutuste valikul olema fookus baasharjutustel. Kui teete nädalas kaks jõusaalitreeningut on rumal keskenduda isoleeritud harjutustele.

5. Treeningute arv nädalas dikteerib kava jaotuse tüübi, seda tegelikult sõltumata eesmärgist. Argument: kõik jõusaalist otsitavad peamised eesmärgid (jõud, lihasmass, energia kulutamine, võimsus, kiiruslikkus) on vähem või rohkem omavahel seotud.

6. Võimalused. Kaks treeningut nädalas: terve keha mõlemal treeningul, baastõste kahel korral nädalas. Kolm treeningut nädalas: terve keha treeningul; alakeha/ülakeha nädala või kahe peale jaotatult; küki/suru/tõmba jaotused. Neli treeningut nädalas: 2 alakeha ja 2 ülakeha või igat lihast üks kord nädalas (rohkem kulturismis).

7. Mida vähem treeninguid on nädalas, seda vähem erinevaid harjutusi saame kava nädalajaotuses teha.

8. Treeningsagedust käsitlevas kirjanduses (nii eesti- kui ingliskeelses) tehakse tihtipeale üks väha suur ja põhimõtteline viga. Sagedusest rääkides ei tohiks kunagi jätta tähelepanuta, kas me räägime sagedusest sama lihase või baastõste korral või me räägime treeningute üldarvust nädalas. Need kaks asja on artiklites tihtipeale lubamatult segamini nagu pudru ja kapsad.

Autor: Janar Rückenberg