Jõutreening puberteedieas

Üldlevinud on seisukoht, et puberteedieelsel perioodil, enne 11-13. eluaastat tütarlastel ja 13-15. eluaastat poistel ei ole mõtet jõudu arendada. Seda põhjendatakse suguhormoonide( androgeenide ) defitsiidiga organismis. Siiski on paljud uuringud näidanud, et mitmesugused treeningprogrammid on osutunud jõu juurdekasvu suhtes kasulikeks. Vahenditena on kasutatud mitmesuguseid drenazööre, kangi, kehakaalu jne. Näiteks ringtreening 3 korda nädalas ( kestus 14 nädalat ) parandas poiste jõunäitajaid keskmiselt 25 %. Huvitav on asjaolu , et selline treening osutus kasulikuks ka aeroobse töövõime seiukohalt-tõus 13-14 %. Ka juba 8 nädalase treeninguga ( 2 korda nädalas ), kus kasutati lapsepäraseid vahendeid, saadi usutav jõu juurdekasv nii poistel kui tüdrukutel. Sellise treeninguga ei vähenenud painduvus, mida võib põhjendada asjaoluga, et enne trenni algust kasutati stretcingut.
Noorte treeningute läbiviimisel soovitatakse kasutada järgmist neljaastmelist programmi. Esimese astme kestuseks oleks 2-4 nädalat. Siin tutvustatakse lapsi kõigepealt jõutreeningu algtõdedega. Harjutatakse 2-3 korda nädalas kestusega 20-30 min. Teise astme kestuseks oleks 4-8 nädalat. Siin rõhutatakse harjutuste sooritamise puhtust ja jälgitakse ohutustehnikat. Mõnevõrra suurendatakse vahendite raskust. Enne kolmandale astmele üleminekut peavad lapsed olema omandanud elementaarse harjutuste sooritamise tehnika. Kolmas aste võib kesta mitu kuud. Harjutatakse kuni 3 korda nädalas, korduste arv 8-12. Neljanda astme puhul suureneb treeningu maht ja ainult mõnevõrra intensiivsus. Siiski maksimaalseid raskusi ei kasutata. Neid ei soovita kasutada enne 16. eluaastat. Seoses androgeenide vähesusega, mis teatavasti stimuleerivad lihashüpertroofiat, ei täheldata puberteedieas niisugust lihasmassi suurenemist, mis on iseloomulik täiskasvanutel.
Puberteedieelsel perioodil jõutreeningut kasutades peaks arvestama sellega, et :
1. Laps omandaks rahuldavalt jõuharjutuste tehnika, sooritaks harjutusi tehniliselt korrektselt.
2. Jõutreeningut kasutatakse peaasjalikult laste üldise motoorse võimekuse parandamiseks.
3. Traumaoht jõuharjutuste puhul ei ole suurem, kui kasutades teisi spordialasid.
4.Selgitusi tuleb treeningutel anda lastele arusaadavalt, näidata võimalikult palju ette.

Autor: M.M. tõlk . Flex