Jõutreening üle 35 aastastele harjutajatele – I osa…
Meie keha vananeb: vähenevad maksimaalne hapnikutarbimine, maksimaalne südamelöögisagedus, lihasmassi osakaal kehakaalus, lihasjõud jne. Ühesõnaga kõik hakkab vaikselt tagasi minema. Paljud võimed meie kehas on ka omavahel suures seoses. Jõu ja lihasmassi vähenemine toovad kaasa reaktsiooni, koordinatsiooni ja tasakaalu vähenemise. Samuti väheneb baasainevahetuse kiirus, mis praktikas tähendab seda, et kõik liiaga söödud kalorid lähevad märksa lihtsamalt naha alla varurasvadeks kui nooruses. Halvenevad praktiliselt kõik meie keha funktsioonid sealhulgas organismi võimekus ennast taastada (regeneratsioon või uuenemine) ja koormustest taastuda. Mõistagi on see võimekuse tippaeg (25-35 eluaastat) individuaalne ja mõnevõrra varieeruv. Mõni võib väga hea võimekusega rühkida isegi 40 eluaastani, teine tunneb juba 33-selt, et jõudlus ja taastumine koormustest ei ole enam endised. Igal juhul peale 35-40 eluaastat hakkab meie tippvorm (füüsiline võimekus) aeglaselt maha käima. Paljude tõsiselt heas vormis tipptegijate jaoks, kes nooruses kõrgel tasemel tegutsenud on see psühholoogiliselt ränkraske tõsiasi, ent paraku ei pääse sellest keegi.
Pärast 30-35 eluaastat hakkab mehe lihasmass kahanema keskmiselt 5% iga kümne aastaga (0,5% aastas). Testosterooni tase hakkab pärast 30-35 eluaastat vähenema 1-2% aastas. Iga dekaadiga hakkab keskmine mees kaotama umbes 3-5% lihasmassist ja keskmiselt -10% testosteroonist. Seda protsessi ei ole võimalik lõplikult vältida, kuid me saame ise siiski oma võimekuse languse pidurdamiseks üht-teist ära teha. Jõutreening on üheks võimsamaks vahendiks, kuidas eelnevalt kirjeldatud vanusega tulenevaid bioloogilisi tõsiasju aeglustada ja neile vastu seista. Samas treenimine vanuses 40+ ei ole kindlasti enam täiel määral samasugune, kui tegutsemine kahekümnendates. Kui hakkavad ilmnema märgid, et taastumine ei ole enam endine, niisamuti jõudlus, siis oluline on teadvustada, et sa võid olla jõudnud vanusesse, kus sooritusvõime ei olegi enam selline kui 23-lt või 28-lt. Mõni võib tunda seda 32-lt, teine 37-lt, aga mõni võib-olla 41-lt.
Kui ma räägin teadvustamisest, siis see ei tähenda allaandmist. Pigem seda, et ealistest iseärasustest tulenevalt on aeg oma treeningstiili mõnevõrra ümber korraldada. Tean omast käest, et see võib olla harjumatu, sest kipume oma tegevuste planeerimisel lähtuma ju ikka võimekusest, mida omasime parimatel päevadel. Tingituna peamiselt meie keha võimekusest ennast koormustest taastoota, aga ka sellest, et teatud struktuurid hakkavad kuluma/väsima oleks keskeas mõttekas oma treeningute planeerimisel võtta arvesse järgmiseid asjaolusid…
Autor: Janar Rückenberg