JÕUSAAL SANDISTAB – Noored Sportlased ja JÕUTRENN

LUGEGE KÕIK SKEPTIKUD, KES ARVAVAD, ET JÕUTREENING ON PAHA, SANDISTAB LAPSED JA AJAB HAUDA!!!
Refereerinud ja koostanud Janar Rückenberg
Raskuste tõstmine ja lapsed olid USA s sajandeid tabuteema. Olen kindel, et ka teie olete kuulnud seda JAMA, et „raskuste tõstmine paneb lastel kasvu kinni. On isegi „ninatarku, kes tulevad väitma, et jõutreening on halb liigestele, sidemetele ja kõõlustele. Ent valus torge teile, kes nii arvavad, siiani pole eelpool nimetatud väidetel MITTE MINGISUGUST teaduslikku põhjendust ja tõestust leitud.
Kallid muretsevad lapsevanemad ja noored spordimehed, reaalsus on see, et jõutreening, tehniliselt ja korrektselt teostatuna on OHUTUM ja RISKIVABAM sport/harrastus, kui paljud teised tänapäeval populaarsed spordialad. Treenimine raskustega on kordades ohutum, kui näiteks jalgpall, korvpall või erinevad kergejõustikualad.
Järgnevalt vaatlemegi, mis toimub tegelikkuses, mis on teadusel öelda laste, teismeliste ja jõutreeningu interaktsiooni kohta.
Nagu põgusalt sai juba mainitud, paljud teised spordialad on märksa riskiohtlikumad, kui on jõutreening. Biomehhaanilised vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suurtemate jõududega kui jõutreening. Asja muudab eriti ohtlikuks, et vähe sellest, et nimetatud tegevused mõjutavad keha suurte jõududega, reeglina on tulenev koormus nimetatud tegevusest väga JÄRSK JA PLAHVATUSLIK (SAGELI PÕRUTAVA ISELOOMUGA), mis asetab LIIGESED, SIDEMED JA KÕÕLUSED eriti VIGASTUSOHTLIKKU OLUKORDA.
Sellise iseloomuga (suured jõud samal ajal kiired ja plahvatuslikud) asetavad KASVAVATELE luudele ja liigestele mitu korda suurema koormuse ja pinge, kui jõutreeningus kasutatavad raskused. Kes jõutreeningu iseloomuga kursis, teab, et midagi kiiret, järsku ja põrutavat jõutreeningu treeningmetoodikas, iseäranis KULTURISMI TREENINGMETOODIKAS EI OLEGI. Meile kulturistidele on primaarne PIDEVA PINGE PRINTSIIP ja mida kestvam on pinge kestus/raskus, seda suuremad lihased me lihtsustatult väljendudes kasvatame.
Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes.
On tegelikult HALENALJAKAS kuulata, kuidas vanemad ei näe mingit ohtu, kui tema võsuke mängib päevast päeva jalgpalli, ent tunnevad surmahirmu, kui kuulevad, et nende maimuke PUUDUTAS JÕUSAALIS RASKUST.

Ajavahemikul 1977 1988 kannatas 90 ühe USA keskkooli jalgpalluritest selgroovigastuste/kahjustuste käes, neist viieteistkümnel oli koguni ajukahjustus. Kui paljud jõutreeninguga tegelevad inimesed või noorsportlased kannatavad ajukahjustuste all?

Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju NOORE INIMESE LIIGESTELE. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et lapsed, teismelised, kes tegelevad jõutreeninguga omavad tugevamaid luid, liigeseid ja sidemeid. Suureneb luude mineraalne tihedus.
Ma toon teile lihtsa näite: oletame et noorsportlane 15 16 aastane spordimees kaalub 55 60 kg. Ta käib korvpallitrennis, mängib seal 60 minutit intensiivset korvpalli, mille jooksul teeb ta võib olla 50 60 tõsist hüpet. Mida see tähendab aga liigestele see 55 60 kg ne järsk ja plahvatuslik koormus langeb igal hüppel meie liigestele, nii kuust kuusse ja aastast aastasse JA TE TULETE RÄÄKIMA, ET JÕUSAALI TREENING ON OHTLIK JA VIGASTAB/KULUTAB LIIGESEID.
Teadmised treeningute ja kehakultuurivallas, iseäranis jõutreeningute osas on Ida Euroopamaades tunduvalt suuremad. Sealsetes riikides on lapsi, kes juba alates KUUENDAST eluaastast hakkavad tegelema raskuste tõstmisega. Juba selles vanuses toimitakse nii, et esimesel aastal kasutatakse oma keha raskust ja tutvutakse üldiste harjutuste tehnikaga, kohe kui baastehnikad ja teadmised põhilistest harjutustest on selged lülitutakse ümber raskustele ning järgneva 2 3 aasta jooksul muutub programm aina spetsiifilisemaks ja intensiivsemaks.

Mis veelgi iroonilisem Ida Euroopa maade lapsed on tunduvalt tervemad ja tugevamad, seda just tänu raskustega tegelemisele.

Ja kui terviseprobleemid oleks nendes riikides nii suured, nagu mõni väidab, siis ei alustataks neis maades jätkuvalt jõutreeninguga nii varases eas.

Täna väidab ja kinnitab juba ka Ameerika Spordimeditsiini Ortopeedide Liit, et jõutreeningul on lastele POSITIIVNE EFEKT. Nimetatud ühing väidab ainult, et kõik peab toimuma järelvalve all, sooritus peab olema tehniliselt korrektne ning treeningprogramm peaks olema koostatud kvalifitseeritud treeneri poolt. Kuigi treeningud lastega on vähem andnud tulemusi hüpertroofia (lihase ristlõike pindala suurenemine) osas, siis jõunäitajate suurenemine/paranemine on olnud vägagi märkimisväärne ja oluline. See viimane asjaolu tuleneb peamiselt närvisüsteemi faktorite ja mehhanismide täiustumise tulemusena.

Uuringud on isegi tõestanud, et lapsed saavutavad jõu juurdekasvu isegi märksa väiksemate intensiivsuste juures kui täiskasvanud.

Ja suuremad intensiivsused (ebaloomulikult suured) tekitavd loomulikult vigastuste ohtu. Vigastuste oht aga suureneb ka ainult sel juhul, kui TEHNIKA LASTAKSE KÄEST ÄRA. Kui tehnika on õige ja pingutatakse lihasega millele on harjutus suunitletud, on peaaegu, et võimatu ennast vigastada ja pealegi noored ja algajad ei jõuagi sedavõrd suuri raskusi tõsta, et endale märkimisväärselt liiga teha.
Seega veelkord, tähtis on TREENERI JÄRELVALVE JA KORREKTNE TEHNIKA.

Juhtnööre jõutreeninguks lastega:

1. Maksimaalraskusi ei tohiks pidevalt igas treeningus kasutada

See tähendab, et kordusvahemikku ÜHEST VIIENI kasutada harvemini. Ka tehnilised ebakorrektsused kipuvad just siis ilmnema, kui raskus on suur.

2. Rõhuta tehnika tähtsust

Tehnika tähtsust tuleb lastele rõhutada, selle omandamist õpetada ja tähtsustada. Õige tehnikaga on vigastuste oht minimaalne ning tulemused kiired tulema.

3. Püstitada tuleks realistlikud eesmärgid

See kehtib igas vanuses harjutaja kohta. Kui me oma eesmärke, oma võimalusi selle saavutamiseks suudame adekvaatselt hinnata, on meil suurem võimalus nende saavutamiseks. Lastele peaks soodustama ja kujundama arusaama, et jõusaali treening on mõnus tegevus/hobi ja sellest peaks terveks edaspidiseks eluks kujunema mõnus harjumus. Juba lastele tuleks rääkida/neid teavitada geneetilistest eeldustest, päritavatest võimetest on selge, et kõigist ei saa maailmaklassist tippatleete, tippsprintereid või eliitstaiereid.

4. Tuleb tähelepanu pöörata, et ei tekiks ületreeningut

Kuna noored spordimehed on kasvavas eas, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ei treenitaks üle, puhataks piisavalt ja toetataks oma treeninguid piisava ja adekvaatse toitumisega. Ületreeningu seisundis sportlased on vigastustele ja haigustele märksa vastuvõtlikumad. Ning liigne stress kehale (seda igast spordialast tulenevalt) põhjustab vigastusi liigeste kõhrkudedele. Seepärast treenige, aga toituge adekvaatselt ja andke endale ka taastumisaega.

5. Noorsportlased vajavad pidevat kontrolli ja järelvalvet

Noorsportlased vajavad pidevat järelvalvet. Seda selleks, et jälgitaks ikka etteantud programmi ning soorituse tehnika oleks õige. Ja mis veel tendents on reeglina selline, et kui järelvalve puudub, hakatakse tegelema kõige muuga peale jõutreeningu. Treener ongi saalis selleks, et olla ise eeskujuks ning aidata meelde tuletada, et saal on trennitegemiseks, enne oma seeriaid keskendutakse ja üritatakse sellest viimane võtta.

6. Individualiseerimine kehtib täpselt samuti ka lastele

Ka lapsed arenevad/kasvavad nii vaimselt kui füüsiliselt erineva kiirusega. Omatakse erinevaid kehatüüpe, ainevahetuse tüüpe, erinevat jõu lähtetaset jm. teisi omadusi. Sestap on oluline, et kui keegi areneb kiiremini, näitab üles tahet ja valmidust intensiivsemaks treeninguks, seda talle ka võimaldada. Kui alustatakse ühiste plaanide järgi, siis õige pea treeningplaanid hakkavad üksteisest erinema.

Kõike eelnevat silmas pidades omab jõutreening teismelistele ainult positiivset efekti, peale selle rikastab lapse maailma ja tuleb kasuks igal alal.

Kas jõutreening paneb kasvu kinni???

Küsimus: Minu poeg on praegu 16aastane. Et suurendada jõudu ja vastupidavust hakkas ta tegelikult ju 13aastaselt raskuste tõstmisega tegelema. Jalgpalli on ta mänginud juba alates 4. klassist. Õigupoolest resultatiivsuse parandamiseks jalgpallis tema treenerid talle jõusaali treeningute alustamist soovitasidki.
Siit ka minu küsimus: kas jõusaali treeningud nii varases eas võiksid kuidagi kahjustada tema kasvamist/kasvuprotsesse?

Vastus: Õnnitlused ja kiidusõnad nii teile kui teie pojale, et ta jõusaalitreeningutega sedavõrd noores eas tutvust on teinud. Adekvaatsed jõusaalitreeningud ei kahjusta teie poja kasvuprotsesse. See võimaldab tal kasvatada hoopis tugevama skeleti ja lihaskonna, tugevdab sidemeid ja kõõluseid. Peale kõige muu kasuliku saab sellest tema elu kasulik „haigus ja harrastus. Ning nagu öeldud, jõutreening parandab tema sooritusvõimet kahtlemata ka jalgpallis, rääkimata teistest spordialadest.

Autorilt: On tõsiasi, et jõusaalitreening on oluline osa erinevate noorsportlaste, noortekoondiste treeningprogrammidest. Seda nii pallimängudes kui kergejõustikus. Lihasvastupidavus, jõuvastupidavus, üleüldse kõik jõuliigid, anaeroobne võimekus, hüppevõime kergejõustiku aladel ja pallimängudes ning sprinterlikud omadused on kõik arendatavad suures osas just jõutreeningutega. Kui te vaatate NBA liiga korvpallureid või maailma eliiti kuuluvaid tippsprintereid, siis kas te noored mehed arvate, et NAD ON SELLISEKS LÄINUD PALLI PÕRGATAMISEST VÕI LÕIKUDE TEGEMISEST??? Vastus on ühene EI OLE! See on 100% jõusaali tulemus. Tänapäeva pallimängud on sedavõrd „julmad ja jõulised, et kui mängite või üritate mängida mõnes tasemel liigas ning te olete kehvade jõunäitajatega ja halva jõualase ettevalmistusega, siis te OLETE PLATSIL LIHTSALT ÄPU!!!
Täpselt sama teema on kergejõustikus parim viis tehnika täiustamise kõrval parandada hüppeid, heiteid, eriti aga sprinterlikke omadusi, on jõutreening. Olen kuskilt kuulnud, et härrased Tammert ja Kanter teevad 200 kg kangiga „mis ise tahavad. Ja seda selleks, et see on nende alal suuresti edu aluseks (hea tehnikaga käsikäes muidugi).
Sprinteriks küll „sünnitakse, aga see ei tähenda sugugi, et kui te olete sprinteri eeldustega käite tippvõistlustelt vaid trofeesid „ära toomas. Kõiki neid omadusi ja eeldusi tuleb hoida, täiustada ja lihvida ning suures osas on see saavutatav jõutreeninguga.
Ja kõige lõpuks staierid (pikamaa jooksjad). Sportlased, kelle treeningus ootaks kõige viimasena jõusaali olemasolu. Aga näete ka neil on seda vaja. Ringtreeningu meetod ning pikad seeriad kergete raskustega on staierite treeningprogrammides vägagi vajalikud ja aktuaalsed.
Ning ikka ja jälle kõige tähtsam on eelnev instrueerimine, järelvalve ja PERFEKTNE TEHNIKA. On reegliks kujunenud, et kui laps/nooruk on võimeline sooritusnõuetest aru saama, õiget tehnikat õppima ja saavutama, võib jõutreeninguga ALUSTADA.
Hirm kasvupärssimise osas põhineb rohkem müütidel, mitte teadusel ega teaduslikel alustel.
Loomulikult on harjutusi ja tehnikaid, mida varasematel aastatel vältida, sooritada kergemate raskustega ja harvemini, ent see on ka üks peamistest ja vähestest nõuetest.
Tõstjad ei ole lühikesed mitte sellepärast, et nad on palju tõstnud, vaid nende pikkus (lühikesed) on soodus/eelis tõstespordis. Mida lühem sa oled, seda lühem maa tuleb ka lihtsalt väljendudes kangi üles vinnata. Mitte kangitrenn ei tee neid lühikeseks, vaid lühikesed mehed valivad ise rohkem jõutrenni!!! Sedapidi käivad reaalsuses asjad!

Kas jõutreening on vigastuste suhtes ohtlik?

Kuuldused ja jutud sellest kui mõni jõutõstja või kulturist on end raskelt vigastanud, on külvanud massidesse palju valesid arusaamu. See on tekitanud inimestes väärarusaamu justkui raskuste tõstmine/jõutreening oleks kõige ohtlikum sport maailmas. Loomulikult riskivaba ei ole ükski ettevõtmine/spordiala, ent uuringud ja statistika kõnelevad teist keelt. Nende põhjal selgub, et JÕUTREENING ON ÜKS TURVALISEMAID SPORDIALASID/SPORTIMISVÕIMALUSI ÜLDSE.
Üks Briti uurimus tuvastas/tõestas, et teismelistel, kes osalesid järelvalve all jõutreeningutel, oli mitmeid kordi vähem vigastusi, kui neil, kes tegelesid korvpalli, võimlemise, kergejõustiku, jalgpalli ja sulgpalliga.
Üks San Fransiscos teostatud uurimus vaatles 1000 indiviidi, kes tegelesid jõutreeningutega (osaline järelvalve). Tulemus näitas, et iga 1000 treeningtunni (jõutreening) tuli 1 vigastus. Samal ajal korvpalli ja jooksualadega tegeledes oli iga 1000 treeningtunni kohta 14 vigastust tehke omad järeldused.

Kindlasti ei ole JÕUTREENING NÕRKADELE JA PÜHENDUMISVÕIMETUTELE KARAKTERITELE. On selge, et kel soov lihasmassi kasvatada ja jõunäitajaid suurendada, siis resultaadid ei tule üleöö. Seepärast SELTSKONNA LÕVID, LÕBUJANULISED JA KERGEMEELSED „HÜPIKNUKUD ÄRGE PAREM VÕTKE SEDA TEEKONDA ETTEGI!!!

Kõige lõpetuseks toon veel ära dotsent Jaan Loko Raamatust Kulturism II 21 regulaarse progresseeruva jõutreeningu positiivset efekti:

JÕUTREENING:

1. suurendab lihasjõudu
2. tõstab lihase vastupidavust
3. on parim vahend keha formeerimisel
4. suurendab luude ja sidemete vastupidavust; kõhrkudede paksust ja kapillaaride arvu lihases
5. parandab tervist ja kehalist seisundit
6. tõstab resultatiivsust spordis
7. suurendab painduvust
8. suurendab võimsust ja kiirust
9. aitab igapäevases elus vähendada stressi ja pinget
10. soodustab endast positiivse arvamuse formeerimist
11. juurutab distsiplineeritust ja tugevdab motivatsiooni, mis kandub üle ka teistesse elusfääridesse
12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka
13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku
14. võib pikendada vererõhku
15. parandab elu kvaliteeti
16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus
17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka
18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele
19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele
20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust
21. rahuldab võistlustegevuse vajadust

Edu Kõigile!!!

Autor: Janar Rückenberg