Kakskümmend aastat treeningkogemusi…
1. Tervisliku toitmise põhimõtted on universaalsed. Ei ole olemas eraldi tervislikku toitumist kulturistidele, ülekaalulistele naistele, lastele või sportlastele. On vajadused ja iseärasused, millega tuleb iga inimese toitumisplaani kokkupanemisel arvestada. Paindlikkus ja varieerumine peavad lähtestuma konkreetsest olukorrast.
2. Mida tervislikum on toit, seda rohkem saab seda koguseliselt süüa. Tervisliku toidu üheks tunnuseks on, et see on naturaalne, maksimaalselt töötlemata ja suhteliselt madala energiatihedusega.
3. Tugevamaks saamine ja areng hakkavad oma nõrkuste tunnistamisest. Kui 2010. aastal tegin comeback´i kulturismi oli selge, et midagi ära teha, selleks tuleb muuta kogu tervik täiuslikumaks ja tugevamaks. Probleemi lahendamine algab selle teadvustamisest. Tuleb tunnistada ja teadvusta oma nõrkusi ning nendega tegeleda. Kui selg ja jalad on mahajäänud või baasjõunäitajad pika treeningstaaži peale endiselt kesised ei ole mõtet pumbata biitsepsit või keskenduda randmete ja säärte treenimisele.
4. Müüdid olid, on ja jäävad, neid on väga raske murda. Ilmselt ei ole teatud müüte võimalik kunagi lõplikult kummutada. Naised ja raskuste tõstmine on üks nendest müütidest. See on ainult üks arvukatest näidetest.
5. Gunnar Aarma: „Kuni kahekümnenda eluaastani söö nii palju kui võimalik, kuni viiekümnenda eluaastani söö nii palju kui vajalik ja pärast viiekümnendat eluaastat söö nii vähe kui võimalik.“
6. Alates kolmekümnendatest eluaastatest muutub puhkus ERITI oluliseks.
7. Soovite kiiremat arengut ja otseteed oma eesmärkideni jõusaalis? Üldjoontes midagi kiiresti ja lihtsalt ei saa, aga kui ma peaksin soovitama, siis palun: treeningsagedus kaks korda nädalas (lihast/kehaosa/baasharjutust) progressiivselt doseerituna ja piiratud treeningmahus on kiireim tee oma eesmärkideni.
8. Ehkki tervisliku toitumise üldpõhimõtted on universaalsed on mõiste TERVISELE KASULIK alati suhteline ja taustsüsteemist sõltuv. See tähendab seda, et kehakaal hakkab langema juhul, kui süüakse kulutustest vähem, aga kindlasti ei ole süsivesikute söömine pärast 18.00 keelatud.
9. Mõte → huvi → eesmärgid → tahe → pühendumine (distsipliin ja loobumine) → areng (tulemused) → rahulolu (eneseteostus).
10. Mida suurem on keha rasvaprotsent, seda vähem olulisem on kalorite üle arvepidamine. Mida väiksemaks muutub rasvaprotsent, seda enam tekib vajadus kalorite kalkuleerimise järele. Kõik, kes on pikema perioodi vältel kehakaalu manipulatsioonides märkimisväärsele tulemusele orienteeritud puutuvad kokku kalorite lugemisega. Miks? Varem või hiljem jõutakse seisakuni, millest väljumise üks eeldus on reaalse ülevaate omamine tegelikust olukorrast. Kuidas ma tean, kas pean kehalise aktiivsusega manipuleerima, kaloraaži suurendama või vähendama, kui ma ei tea, kui palju ma reaalselt päevas energiat tarbin?
Autor: Janar Rückenberg