Kanamuna

On teada tõsiasi, et maakeral elab rohkem kanu kui inimesi. Et kanad ei vallutaks inimrassi, siis peame neid kuidagi takistama. Üheks selliseks võimaluseks oleks tarbida peale kanaliha ka kanamune. Suurt hulka kanu kasvatatakse vaid munade pärast. Kogu maailmas tarvitatakse hiigelhulkades kanamune ning toitumisteadlased väidavad, et kanamunad on üheks parimaks valguallikaks. Munavalk, mis moodustab peaaegu 50% kogu munast, sisaldab organismi poolt kergesti omastatavaid asendamatuid aminohappeid. Ka teisi valke võrreldakse omastatavuse poolest just munavalguga.

Enamiku ülejäänud 50% munast moodustab rasv ( munarebu ), kusjuures kaks kolmandiku sellest on küllastumata. Munades leidub ka tublisti kolesterooli, mis viimaste aastate jooksul on neile vedelal kujul kanapoegadele sedavõrd suurt tähelepanu tõmmanud. Kahes suures munas leidub umbes 10 grammi jääkaineid ja munarebus üle 500 mg kolesterooli, mis juba veidi ületab meie ööpäevase soovitatava kolesterooli koguse. Siiski näitavad uuemad uuringud, et regulaarne munarebude söömine, kui sellega ei kaasne rasvarikas dieet, ei suurenda vereseerumi kolesterooli sisaldust. Tegelikult mõjutab vere kolesteroolisisaldust enam kogu meie toidu rasvasisaldus. Siiski on kolesterooliga seotud tervisehäirete ja südameveresoonkonna haiguste puhul vajalik munarebude ja teiste kõrge rasvasisaldusega toiduainete tarvitamine viia miinimumini.

Kanamunad on suhteliselt madala kalorsusega ja ühe muna kalorsus on umbes 75. Rasva ja valkude kõrval leidub munades ka mõningaid vitamiine ja mineraalaineid. Munavalge koosneb peaaegu pooles ulatuses valgust, seal pole ei rasva ega A vitamiini, seal leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja veelgi vähem teisi toitaineid, välja arvatud naatrium ja kaalium. Munarebu sisaldab suhteliselt palju A vitamiini,mõnesid B grupivitamiine, D ja E vitamiini, kogu munas leiduvat rasva ja kolesterooli ning suuremat osa munas leiduvast kaltsiumist, rauast, fosforist ja tsingist. Nii munavalge kui ka munarebu sisaldavad seleeni.

Vältida tuleks liiga suurte koguste munade söömist, sest avidiin, mis on üks munavalkudest, seob seedetraktis B grupi vitamiini biotiini ning võib põhjustada biotiini vaegust.

Autor: M.M.