Kas kodusest trennitegemisest on üldse kasu?

Tihtipeale soovitakse esimese asjana liituda spordiklubiga või alustada rühmatrenniga. Alati aga see ei toimi. Mõnikord ei sobi aeg, teinekord on liitumine liiga kulukas või eelistatakse lihtsalt kodust mugavust.
Tõsi, kodus treenimisega käivad kaasas mitmed müüdid. Heidame neile pilgu peale ja vaatame, kas ning millistel müütidel ka tõepõhi all on.

Spordiklubis saab paremad tulemused!
Ühelt poolt on see tõsi – spordiklubis on rohkem erinevaid masinaid, rühmatrenne ja seega mitmekülgsemad treenimisvõimalused. Ent selleks, et treenimisel oleksid ka tulemused, on vaja järjepidevalt spordiklubis kohal käia ning õppida erinevaid masinaid kasutama. Regulaarselt kodus treenimine, isegi kui ei ole hantleid või muid tehnilisi võimalusi, on lõppkokkuvõttes kasulikum, kui kord nädalas või harvemgi spordiklubist läbi käia.

Kõige olulisem asi efektiivse trenni tegemiseks on meie enda soov trenniga alustada ja järjepidevus! Kodus tehtavate harjutuste valik on üllatavalt lai. Heaks koduseks trennivariandiks on ka tantsulised treeningud – vaja on üksnes pisut vaba põrandaruumi. YouTube’ist leiab piisavalt treeningvideosid ning ka treeningäppe leidub mitmeid.

Kui jõuad sinnani, et hakkad mingitest kindlatest võimalustest puudust tundma, on alati võimalus spordiklubiga liituda. Tahad aga endiselt kodus jätkata? [url=https://www.laen.ee/tarbimislaen]Tarbimislaen[/url] on heaks võimaluseks, kuidas soetada soovitud varustus ja investeerida enda tervisesse ning heaolusse.

Ühe kindla harjutuse tegemine on parim viis soovitud tulemuste saavutamiseks
Kõhulihaste harjutusega saab korraliku kuuspaki ja kätekõverdustega võimsa õlavöötme? Kahjuks pole see nii lihtne. Vaid ühele lihasgrupile keskendumine ei too loodetud tulemust. See võib tähendada hoopis probleeme! Treenides pidevalt vaid kõhulihaseid, jääb selg nõrgaks. Keskendudes vaid ülakehale, unustad ära alakeha.

Isegi kui sinu jaoks on tähtis just selle või teise kehaosa muutmine, on keha tervik ja läheneda tuleb vastavalt. Hästi läbimõeldud ja tasakaalus treeningkava koostamine võib olla keeruline, kui puuduvad oskused ja teadmised. Aga siingi ei jää sa üksi. Viimase aastaga on turule tulnud rohkelt online lahendusi, mis tasub enda kasuks tööle panna. Reeglina on vajalik vaid [url=https://www.laen.ee/krediitkaart]krediitkaart[/url] ja tahtmine ning saadki liituda kas online trennidega või lasta personaaltreeneril koostada täpselt sinu vajadustele ja võimalustele vastav kava.

Trenni peab tegema alati samal ajal, ideaalis hommikul.
Üllatavalt tihti kohtab arvamust, et trenni tuleb raudkindlalt teha iga päev täpselt samal ajal. Seetõttu lükatakse trenniga alustamist edasi, sest ühe kellaaja leidmine on keeruline. Tegelikult ei ole vaja sellesse sedavõrd rangelt suhtuda. On täiesti aktsepteeritav ja tulemuslik, kui mõni päev teed trenni hommikul, mõni päev lõunasel ajal ja mõni päev õhtul. Meie päevad ning energiatase ei ole alati identsed ja seda ei pea olema ka meie treeningplaan.

Samamoodi pole vaja trenni teha ilmtingimata hommikusel ajal. Kui hommikune trenn eesmärgiks võtta, ent leiad selleks aega üksnes kord nädalas, pole see just parim lahendus. On inimesi, kelle jaoks varahommikune trenn on mugavam – trenn tehtud ja ülejäänud päev mureta. Aga on ka neid, kes armastavad tööpäeva lõpus stressi leevendada või kelle töö- ja päevagraafik klapivad just hilisõhtuse sportimisega. Võtmeks on jällegi endale mugavaima variandi leidmine.

Vähem kui tund aega ei ole mõtet trenni teha.
Laias laastus on oluline see, et teeksime trenni regulaarselt ja mõistlikult. Puhtalt kellaseieri liikumist ei saa usaldada. Igahommikune jooksutiir – isegi kui see on vaid pool tundi – on pikas plaanis kasulikum, kui kord nädalas tehtav kolmetunnine trenn.
Võib öelda, et trenni alustamise kuldreegliks on regulaarsus ja mõistlikkus. Kodune trenn võib spordiklubis tehtavast trennist olla võrdlemisi erinev, ent see ei tee kodus sportimist ilmtingimata halvemaks! Kasuta lihtsalt erinevaid võimalusi ja pane uued trendid enda kasuks tööle.

Autor: fitness.ee