Kas me ikka tegelikult ka trenni teeme?
Kui paljud meist tegelikult tõsist trenni teevad ?
Noh, minu hinnangul on neid käputäis. Igas saalis on valdavalt inimesed, kes käivad trennis lihtsalt moepärast. Ikka need samad näod, need samad harjutused, need samad raskused ja samasugune mõttetu treeningu ülesehitus ja seda kõike juba viimased “tontteabkuipalju” aastaid. Tulemus on selline, et tulemust lihtsalt ei ole! Puudulik.
Hea on tuua näidet oma esimesest jõusaalist. Pärast pikka eemalolekut olen sinna viimasel ajal jälle tihedamini sattunud. Mida ma seal näen? Mehed kes käisid seal 6 aastat tagasi, teevad endiselt oma sihituid ringtreeninguid. Mis veelgi parem – isegi raskused on samad mis 6 aastat tagasi. Isegi jututeemad on samad. Ikka vana hea, et kaal ei lange, päeval pole aega süüa ja õhtul on kõht nii tühi. Mida peaks tegema? Ainuke asi mis reaalselt on muutunud, on see, et mehed on vanemaks jäänud.
Mis ma siis tahan öelda? Tahan öelda, et kui sa oled aastast aastasse sama intensiivsuse juures, samade raskuste juures, siis sisuliselt ei tee sa mitte midagi muud, kui säilitad olemasolevat (juhul on mida säilitada). On inimesi kes kardavad murda platoosi ja väljuda mugavustsoonist. On inimesi, kes lihtsalt ei oska trenni teha. Nad ei oma vähimatki ettekujutust sellest, mis on raske töö. Nad ei oska pingutada. Käime trennis, ajame juttu, teeme ühe selfie ja kirjutame instagrammi #traininsane#workhard #hardcore ja lähme sauna ära.
Vahel tuleb rikkuda reegleid ja teha ebatraditsioonilisi asju. Ma ei pea siinkohal silmas, et peab jala kõverduste masinal kaela treenima, vaid hoopis praktiseerima drop- sette, erinevaid temposid või hoopistükkis kükkimist nii kaua kuni pilt on taskus. Variante progresseerumiseks on mitmeid. Need on asjad mis panevad lihase kasvama. Ma olen enam kui kindel, et enamik inimesi pole neid asju kunagi proovinudki. Paljude puhul hakkabki silma see, et absoluutselt ei osata pingutada. Kohe kui hakkab valus, on seeria läbi. Kohe kui on vaja teha rinnalt kükki, siis on kangi hoida nii ääretult ebamugav, et jätame asja katki. “Mul on nii paha. Teen parem veel sirutusi”. Tuletame meelde mida ütles Arnold Shwarzenegger “ Just need viimased kordused on need mis panevad lihase kasvama”.
Jutt jumala õige! Kogu aeg ei saa hea olla ja see mis ei tapa teeb tugevaks.
Muidugi jookseb igalt poolt piir ja väga oluline koht on taastumisel. Samas leian, et kindla perioodi jooksul ja hoolikalt läbimõeldud “hullused” on need mis viivad arenguni. Mäletan hästi aega kui saavutasin silmnähtava jalgade arengu. Alustasin iga jalatrenni raske kükiga ja rohkem oli kordi, kus jäin kangi alla, kui neid kus võidukalt oma planeeritud seeria lõpuni suutsin teha. Treenisin selliselt kaks kuud. Tulemus oli silmnähtav!
Mis on kõige olulisem. Mitte mingil juhul ei tohi karta!!! Ma saan aru, et süda hakkab peksma ja toit tahab üles tulla aga keegi ei olegi öelnud, et lihaste kasvatamine on lihtne.
Toon veel ühe näite. Ühel heal päeval kükkisin püramiidi 12; 10; 8;6 ja olin võtnud eesmärgiks kükkida 150×6. Mida aga ei tulnud, oli viimane kuues kordus. Suurest vihast lappasin raskuse 100kg-ni ja kükkisin 35x. Vot see oli raske! Peale seda oli vaja veel 4 harjutust teha. Tegin ära!
Muidugi toonitan veelkord seda, et suurele rassimisele peab järgnema korralik toit ja puhkus. Keha tuleb kuulata ja tuleb õppida pingutama õigel ajal. Fakt on aga see, et aastast aastasse samu liigutusi tehes, samu raskusi tõstes võite te edasiminekust ainult und näha. Kui te tahate tulemusi ja kuhugi jõuda, siis tuleb see ära tabada see õige treeningu ja puhkuse vahekord. Tuleb lõpetada vingumine ja tuleb õigel ajal mugavustsoonist välja astuda!
Leidke endas see motivatsioon pingutada, sest kui te ei arene soovitud suunas, siis teete te midagi suure tõenäosusega valesti. Mõtle korra, millal sul oli viimati kuradi raske trenn. On sul üldse olnud peale trenni, seda ülimat rammestust ja heaolutunnet. Vaata saalis ringi ja jälgi teinekord tõsiseid sportlasi. Mis näoga nad trenni teevad? Nad on keskendunud ja pingutavad tõsimeeli. Seda on väga äge vaadata.
Ole valmis oma treeninguid muutma. Ole valmis ebaõnnestuma. Ära karda ebaõnnestuda. Jõua järeldusele, et sügaval sinus on võitleja. Õpi mõtlema, et sa oled tugev ja võimas, sest enamik inimesi ei saa tugevaks just selle pärast, et nad lihstalt ise ei usu seda. Puudub enesekindlus ja heas mõttes ülbus. Kõik on meie endi peas kinni !
Autor: Peep Reinart