Mõningad tegevused mõjutavad sinu välimust ja tervist väga pikaks ajaks. Üks selline tegevus ongi päevitamine. Kui sa soovid, et su nahk oleks terve, pead päevitama nii, et sa nahka ei kahjustaks.

Kuidas mõjub päevitamine nahale?

Nahk on keha kõige suurem organ ning peamine barjäär organismi ja keskkonna vahel. Nahas on ka rakud, mis aitavad organismi immuunsüsteemil tõrjuda baktereid.

Päevitades satuvad nahale päikesekiired, mis sisaldavad kaht tüüpi ultraviolettkiirgust: UVA ja UVB (on ka kolmas tüüp, UVC, kuid see neeldub atmosfääris enne, kui see maapinnale jõuab). UVB-kiirgus jõuab vaid naha pindmiste kihtideni (epidermiseni) ning võib põhjustada päikesepõletust. UVA aga jõuab sügavamatesse kihtidesse, dermisesse, ning tekitab päevituse.

UVA-d seostatakse kõige enam naha vananemisega, UVB-d aga nahavähi tekkega. Päevitus on nähtav tõend sellest, et nahale toimib mingi kahjustav faktor. Kui ultraviolettkiirgus nahale langeb, stimuleerib see melanotsüüte (teatud rakud nahas) tootma musta pigmenti melaniini. Melaniin kaitseb nahka päikesekiirte eest, ta funktsioneerib nagu päikesevari. Erinevatel inimestel on nahas erinev hulk melaniini. Põhja-Euroopast (sh Eestist) pärit inimestel on nahas sageli väga vähe melaniini ning nad on heledanahalised. Lõuna-Euroopast ja Aafrikast pärit inimeste nahas on melaniini tunduvalt rohkem.

Päikesekiirguse kaugeleulatuv mõju.

Melaniin suudab nahka kaitsta vaid teatud piirini. Kui liiga palju päikese käes viibida, võib see kahjustada su nahka järgmiselt:-hakkavad liiga vara kortsud tekkima
Tekivad pruunikad laigud nahal. Nahk muutub õhukeseks ja ketendavaks ning vananeb kiiresti. Kui tahad näha, milline on päikesekiirte mõju, võrdle enda nahka oma vanemate nahaga. Nahaarstid on arvamusel, et 90% sellest erinevusest on tingitud päikesekiirte mõjust ning vaid 10% vanusest.

Halvimal juhul võib liigne päikesekiirgus põhjustada nahavähki, tekitada silmahaigusi ning nõrgendada immuunsüsteemi, mis võitleb haigustega. Nahavähki haigestumine on viimastel aastatel tõusnud ning kahjuks lõppevad paljud haigusjuhud surmaga.

Mõned võimalused enda kaitsmiseks:

Kui sa ei pea väga palju väljas olema, kasuta iga päev päikesekreemi kaitsefaktoriga vähemalt 15, ka pilvise ilmaga. Vali selline kreem, mis kaitseb sind nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Kui sa ei taha päris päikesekreemi kasutada, kasuta niisutavat kreemi, millele on kaitsefaktor lisatud. Kui plaanid päeva väljas veeta, kreemita end iga 2-3 tunni tagant, eriti peale ujumist või higistamist. Kui viibid otsese päikese käes, kasuta tugevama kaitsefaktoriga kreemi, näiteks nr 30. Kui tegeled spordiga, püüa leida veekindel kreem. Väldi päikese käes viibimist kella 10 ja 16 vahel, siis on päikesekiirte toime kõige tugevam.

Kui võimalik, kanna pikki pükse, pikkade varrukatega pluusi ning nokamütsi. Kanna päikeseprille, millel on 100% UV-kaitse
Kui võimalik, hoia kaugemale peegeldavatest pindadest nagu vesi ja lumi need suurendavad UV-kiirte hulka veelgi.

Mõned ravimid võivad suurendada sinu tundlikkust päikese suhtes. Sellised on näiteks mõned akne ravis kasutatavad antibiootikumid. Küsi kindlasti arstilt, kas sinu ravimitel võib olla selline mõju.

Ohutu päevitamine

Poodides on olemas isepäevituvad kreemid, mille puhul pole päevitamiseks päikest vajagi. Selline päevitus püsib peal 3-6 päeva.

On veel päevitamisvõimalusi solaariumid. Solaariumis on UV-kiirgus 5 korda tugevam kui loomuliku päikesevalguse puhul. Seetõttu on sagedastel solaariumis käijatel ka suurem oht saada nahavähki ning nende nahk vananeb kiiremini.

Kõige kindlam on õrn päevitus sa tead, et see on ohutu ning sa oled ilus ka 30 aasta pärast.

Pildil Rene Kari – skulpturist, loe lähemalt: https://www.fitness.ee/uudis/skulpturism-keha-kui-kunstiteos/ Lähmalt saab tuvuda https://www.kunstihoone.ee/programm/kevadnaitus-2023/

Autor: muc