Kas põhjus on ikka jäsemete pikkuses või hoopis sinus endas?

Halb geneetika, pole piisavalt aega trennis käimiseks, liiga vana raskuste tõstmiseks jne. Sellise vabanduste jada saaks tahtmise korral väga pikaks venitada. Veel üks populaarne vabandus, mis nimistust välja jäi, on „halb kehatüüp“…näiteks pikad käed, pikad jalad ja lühike keha.

Selles osas on mingisuguseid üheselt kehtivaid reegleid suhteliselt raske kehtestada, kuna loomulikult jäsemete pikkusest tulenevalt lihaste kinnitumise iseärasused ja sellest tingitud „kangimehhanismid“ on olulised. On siiski mõningad üldised seosed:
Surumised: lühikesed käed on mõningaseks eeliseks.
Kükkimised: lühike keha ja/või lühikesed jalad on eeliseks.
Jõutõmme: lühike keha ja/või pikad käed/jalad on eeliseks.

Mõned tüübid on lühikesed, kuid neil on kehaga võrreldes väga pikad käed või jalad. Olen ise näiteks 173 cm pikk ja mul on selle pikkuse juures suhteliselt pikad jäsemed ja lühike keha. Selline keha iseärasus annab mulle kindlasti jõutõmbel eelise, kuid ei soosi mind eriti kükil ja surumistel. Hoolimata sellest ei ole minu (artikli autor) kehaline iseärasus takistanud mind 77 kg – sena kükkimast 182.5 kg ja seda varustuseta. Minu mõte on see, et kui te tahate, olete püsiv ja pingutate, arenete te hoolimata oma jäsemete pikkusest.

Sageli võib kuulda arutlusi, et „kas minu kehaüüp on ikka soodsaim jõutõstmiseks ja suurte raskuste tõstmiseks“? Tavaliselt meenub mulle sellistel puhkudel alati Lamar Gant.

Kui te ei ole seda nime varem kuulnud, siis teadke, et ta oli esimene mees, kes tegi jõutõmbe ära viiekordse oma kehakaaluga: kaaludes 60 kg tõmbas ta 300 kg. Hiljem tõmbas ta ka 303 kg ja on sellega ka maailmarekordi hoidja nii võistlusklassis kuni 58 kg ja kuni 60 kg. Ta on IPF liigas 15-kordne meister, 18-kordne rahvusmeister ja mainitud isegi Guiness´i rekordite raamatus.

Enne, kui hakkate ütlema, et tal oligi oma põlvedeni ulatuvate „gorilla käte“ tõttu neid rekordeid kergem teha, teadke, et ka Gant´i teised tõsted olid tasemel. Ta ei olnud ainult hea jõutõmbaja, tema kükk oli 280 kg ja ta surus 160 kg.

[pilt=7185]

Veelgi enam, Gant´il oli väga tõsine skolioos (tõlkijalt: lülisamba külgkõverus või S – kuju). Võib – olla just see seljaprobleem oligi see, mis Gant´i motivatsiooni jõuharjutustega tegelemisel ja raskustega edasipürgimisel üleval hoidis: hoida lülisammast ümbritsevad lihased tugevad, tegevuses ja toonuses.

[pilt=7186]

Artikkel pärineb [url=http://stronglifts.com/lamar-gant-long-limbs-deadlift/]SIIT[/url]

Autor: Janar Rückenberg (tõlge)