Keha Trivia
Mind on alati inimkeha lummanud, mind on huvitanud kuidas see töötab, toimib ja funktsioneerib. Sellest ajendatuna otsustasin osta raamatu „The Odd Body (Kummaline, veider Keha), mille autor on Dr. Stephen Juan.
Juan on antropoloog ja käitumuslikke harjumusi uuriv teadlane, Sydney Ülikooli professor. Oma raamatus üritab Juan vastata inimkeha, meie käitumist ja iseärasusi puudutavatele ebaharilikele küsimustele. Raamatus üritatakse vastata kõikidele meie jaoks nii tavalistele, samas kummalisele nähtustele, üritatakse neid põhjendada, seletada. Nt. Miks me kõdi ei talu, miks me punastame või haigutame.
Või nt. kuidas muumiad on tehtud, kuidas muudeti Michael Jacksoni nahk valgeks jne.
Raamat sisaldab palju huvitavaid fakte ja tõsiasju. Järgnevalt mõned huvitavad faktid inimese keha kohta.
Aju. Ühe inimese aju toodab päevas rohkem elektrilisi impulsse kui kõik maailma mobiiltelefonid kokku.
Kui inimene suudaks oma aju jõudu koondada, rakendada, võiks selle abil kümnevatise pirni põlema panna.
Kui me midagi puutume/puudutame, siis info sellest kontaktist meie ajusse liigub kiirusega 124 miili tunnis.
Ühe keskmise inimese aju sisaldab 100 miljardit närvirakku.
Naiste aju on väiksem kui meestel, keskmiselt 12% võrra.
Keskmisel päeval toodab inimese aju keskmiselt 70000 erinevat mõtet.
Silmad, nina, kõrvad ja suu
Inimestel ei esine musti (värvi poolest) silmi, inimsilma värvus varieerub äärmiselt heledast sinisest kuni tumepruunideni, aga päris süsimusti silmi ei eksisteeri.
Inimese silm on võimeline eristama 10 miljonit erinevat värvust.
Silmade kontrollimiseks kasutab inimene veerandit oma ajumahust.
Aevastamise ajal on võimatu silmi avatuna/lahti hoida.
Pärast liigset söömist „kuulmine ühe meelena on mõnevõrra häirunud, vähem teravam.
Haistmine (lõhnade tundmine) on meel, mis on lähedalt seotud mäluga.
Inimese ühe keelenäsa keskmine eluiga on 7 10 päeva. Kuuekümnendaks eluaastaks on enamus inimesi umbes pooled oma keelenäsadest kaotanud.
Keskmine kõneleja paiskab suust umbes 300 mikroskoopilist süljepiiska minutis. See on umbes 2.5 piisakest ühe sõna peale.
Aevastusel suust väljapaiskuvate osakese kiirus on 100 miili tunnis.
Naeru ajal paiskame välja väikeseid õhu purskeid/pahvakaid, mille kiirus on 70 miili tunnis.
Meie nina ja kõrvad kasvavad koguaeg meiega kaasa, aga meie silmad jäävad sama suureks nagu nad meil titeeas olid.
Keskmine suu produtseerib päevas 851.76 ml (1.8 pints e. 3.6 cups) sülge päevas.
Nahk, juuksed ja küüned
Inimese naba suureneb ja muutub väiksemaks vastavalt sellele kas kogutakse kaalu või kaotatakse kaalu.
Umbes 70 eluaastaks on inimene „seljast heitnud/kulutanud umbes 47 kg nahka.
Ohralt porgandeid süües muutubki teie nahk mõnevõrra pruunimaks/oranzimaks.
Teie käsi, täpsemalt 1 ruuttoll sellest sisaldab umbes 600 valuretseptorit, 9000 närvilõpet, 36 soojaretseptorit ja 76 rõhuretseptorit.
Inimese sõrme pikkus näitab kui kiiresti kasvavad küüned tema sõrmedel. Seega kõige kiiremini kasvab keskmise sõrme küüs. Kõige aeglasemalt pöidla küüs.
Sõrmeküüned kasvavad peaaegu neli korda kiiremini kui varbaküüned.
Juuksed kasvavad kõige kiiremini hommikutundidel, päeva teistel aegadel kasvavad juuksed tunduvamalt aeglasemalt.
Kui inimese juuksekarvadest punuda sama jäme köis kui on nailonist köis, võiks sellega rongi mootori üles tõsta.
Tõlkijalt: Võib isegi usutav olla, kuna omal ajal tegid sakslased teadupärast inimese juustest köit ja nööri just sel samal põhjusel, et pidavat väga tugev saama.
Intelligentsemate inimeste juuksed sisaldavad rohkem tsinki ja vaske.
Mehed kaotavad umbes 40 juuksekarva päevas, naised umbes 70 juuksekarva.
Skelett, luud ja hambad.
Hambaemail on kõige kõvem inimkeha poolt toodetud aine.
Kõige tundlikum sõrm on nimetissõrm.
Kõige tugevam luu inimkehas on oz femoris e. reieluu.
Kõige kõvem luu on lõualuu.
Põlveliigesed on kõige kergemini vigastatavamad liigesed. Vastsündinutel ei ole liigesekapslit (põlveliigese), see tekib (moodustub) alles 2 6 aasta vanuselt, sel eluperioodil.
Pikkus randmest küünarnukini on sama, mis labajala pikkus.
Kui inimese veresooned kõik lahti arutada ja pikkus ära mõõta, siis summaarne pikkus on 60 tuhat miili ulatudes 2.5 korda ümber maakera.
Keha veri läbib terve keha veresoonestiku 60 sekundiga.
Inimese süda lööb keskmiselt 70 korda minutis. Keskmise eluea jooksul teeb see kokku 3 miljardit korda. Südame löögirõhk või löögitugevus on nii suur, et on võimeline pritsima verd 30 jala kaugusele (umbes meeter). Keskmise eluea jooksul pumpab süda 40 miljonit gallonit verd.
Maks on inimkeha suurim nääre ja suurim siseorgan.
Parem kops omastab ja tõmbab õhku rohkem sisse kui vasak kops. Seda sellepärast, et anda ruumi südamele. Vasak kops on ka väiksem kui parem.
Inimese luuüdi toodab igas sekundis 3 miljonit vererakku. Täpselt sama palju ka hävib igas sekundis.
Magu produtseerib iga kahe nädalaga uue sisemise kihi.
Maohape on nii tugev, et võib vabalt küüne ära lagundada, seedida.
Veri on tundumalt paksem ja viskoossem kui magevesi, kuid mereveega umbes sama viskoossusega.
Kui võtta kogu uriin, mida maailmas ühe päeva jooksul produtseerib, saaks see Niagara joast umbes 20 minutit alla langeda.
Päeva jooksul keskmiselt inimese poolt eralduva soojuse hulgaga võiks keema ajada 8 gallonit külma vett.
Kui oleks võimalik kõikide inimkeha moodustavate aatomite vahelised vahemaad kokku suruda/ära kaotada, siis inimene muutuks nii väikseks, et oleks võimeline läbi nõela silma kõndima.
Erguta üles oma „põletamiskiirus. Kas teadsite, et iga nael (umbes 450 grammi) lihast, mida juurde kogute põletab ekstra 50 kcal päevas. 5 naela (2.25 kg) kasvatatud uut lihast põletaks kokku juba 250 kcal lihast päevas.
Lihased koosnevad lihaskiududest. Iga lihaskiud on veel peenem kui inimese juuksekarv, kuid on võimeline tõmbama enda massist 1000 korda raskemat raskust.
Inimesed, kes 65 ndaks eluaastaks ei ole tegelenud regulaarse kehalise aktiivsusega võivad kaotada umbes 80% oma lihaste jõust.
Inimesel on rohkem kui 650 lihast.
Lihas kasutab saadavast ATP energiast liikumiseks ja kontrahheerumiseks vaid 20 30%, ülejäänud hajub lihtsalt soojusena.
Inimese kehas ei ole kahte täpselt samasuguse funktsiooniga lihast. Kui lihas jääb halvatuks, siis antud kehaosa liikumine saab kindlasti mõjustatud, ja selle kehaosa võime üht spetsiifilist liigutust teostada, väheneb.
Liikumine, näiteks kõndimine jalutamine, jooksmine ei ole midagi muud kui protsess, kus perioodiliselt viiakse keha tasakaalust välja ja saavutatakse uuesti tasakaal.
Ei ole olemas sellist asja nagu tselluliit. Põhjus miks nahk rasvastes piirkondades on klimbiline ja klompis tuleneb sellest nahk ja selle al olevad sidekoed on nahaaluste struktuuridega väikeste niidikestega ühendatud. Kui nüüd nahaalused rasvarakud täituvad ülemääraselt rasvaga, siis tõmmatakse need niidikesed pingule, samas need kinnituskohad ei ole jaotunud ühtlaselt, osad piirkonnad annavad järgi, niidikestega seonduvad kohad ei anna järgi ja jäävad pingule. Tekibki efekt, et nahk on klompis, kare ja klimbiline. Rasv nendes depoodes ei ole iseenesest erinev kui keha teistes piirkondades ja rakkudes. Seega kui treenida ja liigset rasva kulutada, väheneb ka selline välimus.
Rasva ei ole võimalik kaotada lokaalselt mingi konkreetse kehaosa pealt või piirkonnast. Rasva mobiliseerimine toimub „globaalselt, üle terve keha. Treenides jõudu, saame küll suurendada konkreetse lihase jõudu, vastavalt siis selle lihase, millele harjutus suunatud on.
Inimkehas on umbes 60 000 miili veresooni. Nende ülesanne pole mitte ainult hapniku toimetamine kudedele ja jääkproduktide eemaldamine kudedest, vaid veresooned toimivad ka kui regulaatorid, mille vahendusel keha on võimeline säilitama oma stabiilset sisekeskkonda.
11 kg ülekaalu tekitab meie kehasse juurde umbes 5 miili lisaveresooni, läbi mille süda peab verd pumpama.
Tõlkijalt: Seda viimast ei võtaks ma eriti tõsiselt, kuna vastupidavusalade esindajatel on tavainimesest ilmselt kordades rohkem veresoonekesi.
Teadupärast süda löökide vaheajal lõõgastub ja puhkab. Keskmise eluea jooksul seisab inimese süda umbes 20 aastat.
Kui te seisaksite püsti ja veenidel puuduksid klapid, voolaks veri seistes kõik alakehasse ja jalgadesse.
Sünnihetkel on meil 300 luud. Kasvades osa luid kasvab kokku ning tulemusena on meil täiskasvanuna ainult 206 luud.
Inimkäsi koosneb 27 luust.
Oz femoris või ka reieluu on meie keha pikim luu, moodustades pikkuselt veerandi meie kogupikkusest.
Inimkehas on 230 liikuvat ja pool-liikuvat liigest.
Meie „kolp koosneb 29 erinevast luust.
Inimkeha tugevaimad lihased on mälumislihased (musculus massetter). Nad asuvad kahel pool suud külgedel ja osalevad toidu närimisel ja peenestamisel kui see suus on.
Reieluu on nii tugev, et kui see täpselt vertikaalselt püsti panna ja sellele otse raskus asetada suudab see ka 1600 1800 kg-se raskuse all terveks jääda.
Enamus inimese luud koosnevad ¾ veest.
Terve jalg koosneb 31 luust.
Peaaegu iga seitsme aastaga uueneb (vahetub välja) inimese skelett täielikult.
Erinevatest materjalidest ning netilehekülgedelt kogunud ja tõlkinud Janar Rückenberg
Autor: Janar Rückenberg