Kehalised võimed ja nende omavahelised seosed…

Kükk kang turjal
Jõud. Võime ületada lihaste kokkutõmbumise läbi välist vastupanu. On selge, et tehnilises mõttes saabki igasugune liikumine ja liigutamine üldse teostuda läbi jõu tekkimise. Kui lihased kokku ei tõmbu, siis luukangid liikuma ei hakka ja mingisugust vastupanu ei ületada. Seega, et midagi liiguks, selleks peavad lihased kontraheeruma, tekib jõud, mis paneb luukangid liikuma ja toimub kas isoleeritud või kompleksne liikumine. Seega, me vajame liikumiseks jõudu kui võimet.
Kiirus. Kiirus ja jõud on väga suures seoses. Kiire lihas on jõuline ja tugev lihas kontraheerub kiiresti. Kiirus on väga oluline võimekus määramaks, kui suurt jõudu me absoluutses mõttes suudame genereerida. Mida kiiremini suudab lihas kokku tõmbuda, seda suuremat jõudu on ta võimeline produtseerima. Ega jõutõstjad treeni ilmaasjata kiiruslikkust. Lisaks jõule vajame suure raskuse kükkimiseks ka kiiruslikkust, mis on osa kiirusest.

Vastupidavus. Vastupidavusele võib tähendust anda lähtuvalt erinevatest aspektidest, kuid üks vastupidavuse definitsioone on: see on kehaline võime teostada pikka aega mõõduka intensiivsusega suuri lihasgruppe haaravaid kehalisi harjutusi. Selleks, et teatud pikkusega seeriat sooritada, selleks peab olema piisav vastupidavus. Meil võib olla piisavalt kiirust ja jõudu, et märkimisväärse raskusega kükkida, kuid selleks, et treeningu kvaliteet oleks võimalikult hea peab olema ka piisavalt vastupidavust. Või, väga lihtne on 75%-ga oma rekordist teha ühte kümnest seeriat, kuid sama raskusega 4 x 10 või 20 korduselise seeria ära tegemine nõuab juba korralikku vastupidavust. Mul pole eraldi vastupidavustreeningu vastu midagi, kuid kui teil on treeningkavas aeg-ajalt sees pikkade seeriatega kükkimine (20-50 kordust), siis saate korraliku annuse vastupidavust juba ainuüksi läbi jõutreeningu. Aga vastupidavust on kindlasti vaja. Vastupidavus võimaldab teha tööd kestvalt, aga on aluseks ka tehnika ja koordinatsiooni säilimisele soorituse jooksul.

Koordinatsioon. Koordinatsioon tähendab lihtsustatult käte, jalgade ning keha kooskõlastatud tegevust ajas ja ruumis. Praktikas mõistame seda nähtust rohkem harjutuse või tegevuse TEHNIKA tähenduses. Mida rohkem lihaseid ja liigeseid harjutus töösse kätkeb, seda koordinatsiooniliselt keerukam see harjutus on. Teada-tuntud baasharjutused on koordinatsiooniliselt kõige keerulisemad. Korralik kükitehnika eeldab head koordinatsioonilist võimekust, taset ja püüdlikkust. Millal hakata tagumikku alla minnes taha suruma, millal põlveliigestest kõverduma ja kuidas samal ajal suhestub nii ajaliselt kui ruumiliselt nendesse liikumistesse kehatüve asend? Millisel hetkel ja määral lasta põlveliigeseid varvaste vertikaaltasapinnast mööda jne. Koordinatsioon on harjutuse tehnika aluseks.

Tasakaal. Mida tasakaal üldse tähendab? Tasakaal on võime stabiilset kehaasendit (raskuskeset) säilitada või juba häirunud kehaasend võimalikult kiiresti taastada. Hea tasakaal sõltub omakorda nii koordinatsioonist, kiirusest kui jõust. Jõuliste ja kiirete lihastega on võimalik häirunud tasakaal ka kiiresti taastada. Tasakaalu teine aspekt on see, et kükkides peamegi läbi tehnika ja koordinatsioonilise võimekuse säilitama keha raskuskeskme nii, et me kükkimisel pikali ei kukuks.
Painduvus. Selleks, et kükki korrektse tehnikaga teha on oluline ka liigeste liikuvus ja kõõluste ning sidemete venivus. See on päevselge. Üks asi on skeletitüüp ja liigeste iseärasused, kuid siiski, üht-teist annab kükitehnika parandamiseks ja kükkimise sügavuse/amplituudi saavutamiseks ka läbi venituste ära teha. Hea kükitehnika eeldab head painduvust.

Kokkuvõttes näeme kuivõrd suures seoses ja teineteist täiendavad võivad erinevad kehalised võimed olla. Ja eelnev kirjeldus on pigem reegel, kui erandlik. Tihtipeale on küsimus lihtsalt selles, et erinevate soorituste (harjutuste, tegevuste, spordialade) korral võib erinevate kehaliste võimete osatähtsus olla erinev ning sageli ei pruugi kehaliste võimete omavahelised seosed olla väga otseselt hoomatavad. Aga, inimene on tervik, mistõttu on ka kõik erinevad kehalised võimed omavahel seoses ja meie funktsioneerimisesse vähem või rohkem panustavad.

Autor: Janar Rückenberg