Kes on Kara Bohigian?

Kes on Kara Bohigian??? Kui esimest korda pilti nägin, siis mõtlesin, et mõni MISS. Aga ohh ei „tegu on kõigest jõutõstjaga! Ja teate, kui hea meel mul on, et nii kaunid naised ka tegelevad sellise mehise alaga tõsiselt hea meel!!!

Aga kes ta siis ikkagi on?

Sündinud: 12. aprill, 1975.
Kaaluvahemik, milles võistelnud: 67 kg 75 kg
Elukoht: Atlanta, Georgia

Rekordid: kükk 251 kg, jõutõmme 228 kg, surumine 205 kg

Kaua tõstmisega tegelenud: esimene jõutõstmise võistlus 2000 aasta novembris, kuid klassikalise tõstmisega tegeles juba alates aastast 1996.

Föderatsioonid, mille võistlustel võistelnud: klassikaline tõstmine – USAW. Jõutõstmine – APF/WPC, WPO, IPF, USAPL, USPF, WABDL.

Perekondlik taust…

Karal on vanem õde, Melanie, kes küll ei tegele tõstmisega, kuid kui ta seda teeks, saadaks ka teda ilmselt suur edu. Kara isa on sportlik ja näeb tugev ning lihaseline välja. Ta oli edukas jalgpallur, tegeles kergejõustikuga ning oli nendel aladel ka treener. Kara emal on Kara sõnul maailma kõige kõrgem energiatase, kust pärineb ilmselt ka Kara enda energia ja võime taluda väga suurt treeningmahtu. Tema ema, isa ja õde on tema treeningute suhtes väga toetavad. Karal on ka pisikene taksikoer Stella, kes oma pisikese keha kohta näeb samuti väga tugev ja lihaseline välja.

Mõni sõna treeningust…

Kara treening on radikaalselt erinev sellest, mis tüüpiliselt tehakse. „Olen kombineerinud erinevatelt aladelt kõige väärtuslikumad harjutused, erinevate ajastute ja treeningmetoodika koolkondade kõige väärtuslikumad lähenemised. Muudan ja kohandan pidevalt oma treeningprogramme, üritan juurde õppida alati uusi võtteid ja lähenemisi. Kükki ja jõutõmmet üritan täiustada ja edasi arendada valdavalt läbi klassikalise tõstmise harjutuste, loomulikult lisaks sellele teen ka eraldi tehnika päevi, et kohaneda jõutõstmises kasutatava varustusega. Minu surumise trennid on veelgi ebatraditsioonilisemad. Peamine ja lemmikharjutus on seistes surumine. Teen ka surumist eraldi, seda põhiliselt ilma särgita ja laia haardega. Meeldib surumist teha suure mahuga. Samuti teen surumist kettidega, seda nii särgiga kui ilma.
Tänu Vincent Dizenzo´le, kes on tutvustanud mulle Sebastian Burns´i ja Bill Crawford´i tarkusi olen loobunud ka mitmekordsete surumissärkide kasutamisest. Mul on ainult üks kindel surumissärk ja tean täpselt kuidas seda kasutada. Just surumine oma ühe kindla särgiga on aidanud mul oluliselt surumises areneda.

Sattumine sellisele alale…

„Sportlik eluviis on mulle tuttav juba varasest east, kui alustasin võimlemise ja kergejõustikuga. Lamades surumise juurde sattusin 15 aastaselt, et seeläbi parandada oma kuulitõuke tulemust. Mäletan selgelt, et olin oma team´i ainus tüdruk, kes juba siis armastas raskuste tõstmist. Olen õnne kombel olnud alati ümbritsetud tüüpidega, kes on seda, et mulle tõsta meeldib, lahedaks pidanud ja seetõttu mind alati usinasti julgustanud jätkama ja edasi minema.

Tahad sa oma põlvevigastusest rääkida?

„Tegelikult mitte eriti, kuna see oli minu jaoks ikkagi suur katastroof, mida ei oleks pidanud juhtuma ja mida oleks võinud kergesti vältida. Aga annan teile sellest oma õnnetusest vihje…olge alati kindlad ja nõudke, et teie julgestajad oleks alati täie tõsidusega ja tähelepanuga teie soorituse juures. Samas kerge boonus on see, et kui seda põlvevigastust poleks olnud, siis poleks ma kunagi pööranud sellist tähelepanu oma surumisele ja jõudnud isegi 180 kg ni, veel vähem 205 kg ni. Vähemasti tuli see „tume pilv hõbedase voodriga!!!

Tulevikuplaanid…

„Üritan surumises vaikselt, väga vaikselt hiilida 500 naela suunas (227 kg), aga seda tõesti vaikselt, mitte järsku. Ennem üritan alistada 473 naela (215 kg), siis 220 kg jne. Seda on muidugi kergem rääkida kui teha. Hetke eesmärk oleks vähemasti korrata oma 205 kg i, mis on niigi kolm minu kehakaalu (68 kg).
Ka jõutõmbe parandamine on üks minu soovidest ja tahaks tõmmata kindlasti üle 501 naela (228 kg). Tõmbe tulemus on alates 2002. a. olnud sisuliselt paigal. Selle nihutamine tähendab kindlasti ka seda, et pean rohkem eraldi just sellele tõstele keskenduma.
Ja muidugi kõige rohkem üritan saada oma põlve tagasi 100% töökorda.

On sul midagi teistele tüdrukutele öelda?

„Arvataksegi, et treenitud ja lihastes keha ja suured raskused ei ole naiste jaoks. Kahju nendest arvajatest. Need on need inimesed, kes ei tea, millest ilma jäävad, nad ei tea, et raskuste tõstmine on suurepärane vahend enesekindluse tõstmiseks, kena trimmis tagumiku vormimiseks ja osteoporoosi ennetamiseks. Ja kes kardab üleliigset mehestumist, see võtku teadmiseks, et pärast agressiivset ja tõsist trenni võib alati koju küpsetama minna ja seeriate vahel, puhkepauside ajal on huuleläike kasutamine endiselt ka täiesti lubatud.

Millised on sinu „vapustavaimad, põnevaimad ja ka traagilisemad momendid, mida seonduvalt jõutõstmisega on sinusugusel kenal tüdrukul tulnud läbi teha?

Kara:

* Kaks nädalat enne 2005 aasta APF i võistlusi vigastasin oma põlve ja rebestasin menniskit. Operatsiooni päeva hommikul tegin veel surumise trenni ja uuesti olin saalis tagasi 5 päeva pärast operatsiooni. Jalg oli küll immobiliseeritud, kuid karkudega ajasin ennast surumispingile ning kangile panin 164 kg + 18 kg kette ja tegin kolmeseid.

* On olnud au terve treeningtsükli treenida koos profikulturist Annie Rivieccio´ga. Ta on enneolematult tugev ja tihtipeale oli just tema see, kes määras treeningu tempo, mis mind nii mõnelgi korral korralikult küpsetas, hoolimata sellest, et ta ise ei olnud kunagi treeninud nagu jõutõstjad treenivad.

* 2005 aasta Arnold Classikul puhastasin oma randmesidemega Ryan Kennely verist nägu.

* Mind määrati 2003.a. Arnold Classicul Steve Goggins´i põlvesideme sidujaks, kui ta kükkis 501 kg. Terve nädalavahetuse olid mu käed „kaitstud, hoole ja järelvalve all, et nendega midagi ei juhtuks :)).

* 18 kuulise perioodi jooksul võistlesin klassikalises tõstmises 5 erinevas kaalukategoorias…

Selline see Kara Bohigian siis on, tore teine…:))) – karu jõud sel kenal „Barbie nukul. Kuigi need tema jõunäitajad ei ole nn. RAW näitajad, st. seda, et ta surub, kükib ja tõmbab särgi ja trikoodega, on need näitajad naisterahva kohta ikkagi tõsiselt muljetavaldavad, minu arvates!!!