Kogu tõde venitusarmidest
Ok, võibolla ei ole need nii tähtsad probleemid nagu saastatus, maailma nälg vms, aga siiski on need punased märgid suhteliselt ebameeldivad. Kui Sa toitud õigesti ja treenid piisavalt, et hea välja näha, ei ole tore saada endale venitusarme, kui hakkad just edu saavutama.
Kui enamik eksperte on ühel meelel striae atrophicae ( ehk siis venitusarmide) tekke koha pealt, ei ole nad sugugi ühel meelel nende ravimise koha pealt. Järgnevalt aitame eristada fakte väljamõeldisest selle tavalise, aga tüütu probleemi koha pealt.
Nende joonte” teke: Venitusarmid tekivad naha rebenemisest mööda lineaarseid ridasid, mis seejärel muutuvad lillakaks ja siis valgeks, olles naha pinnal ebatasased. Tüüpilised põhjused nende tekkeks on kiire kaalu tõus või langus, rasedus või kiire kasvamine. Kaalutõus tekitab neid arme kõige tihemini, kuid alles pärast kaalu langetamist on neid paremini näha, sest siis muutub nahk lõdvemaks. See teeb venitusarmid veel väljapaistvamaks.
Soovitatav on kehaliselt aktiivsel inimesel kuu aja jooksul mitte juurde võtta rohkem kui 2% oma kehakaalust. 70 kilone naine võiks niisiis kuu aja jooksul juurde võtta 1.4 kilo. Arvatavasti vähendab venitusarmide riski ka suure valgusisaldusega dieet. Proteiinid aitavad nahal ennast taastada ning seega teoreetiliselt vähendavad armide tekkimist.
Naised kurdavad tihti venitusarmide teket kõhul, rindadel ja tagumikul. Umbes aasta ajaga muutuvad nn. värsked punakad armid valgeks. Paljud eksperdid arvavad, et inimestel on venitusarmide tekkeks soodumus, seal võib ka vanus osa mängida. Irooniline on see, et tõenäoliselt tulevad venitusarmid puberteedieas või 20.- 30. eluaastates, siis kui nahk on elastsem. Äkiline rakkude kasvamine raseduse ja kasvuaastate jooksul põhjustab kollageeni ja elastaani tootvate rakkude ülekoormuse, mistõttu neid toodetakse vähem kui vaja oleks. 40. eluaastates on nahk juba lõdvem, sel ajal on ebatõenäolisem, et venitusarme tekib.
Lisaks sellele vaieldakse, et kas teatud nahatüübil on rohkem kalduvusi venitusarmide tekkeks. Mõned eksperdid usuvad, et hästi päevituva ja õhema nahaga naistel tekib venitusarme tõenäolisemalt kui paksema nahaga inimestel. Inglismaa ja Iirimaa inimestel kipub uurimuste järgi olema heledam nahk ja venitusarmid jäävad vähem näha, samas kui tumeda jumega inimestel jälle muutuvad need armid tumedamaks ja väljapaistvamaks. Venitusarmide vältimiseks ei ole ühtki kindlat vahendit, kuid on vahendeid nende vähendamiseks. Ei ole päris kindel, kas naha niisutamine aitab neid vältida, aga ega see ekspertide hinnangul halba ei tee.
Kreemid, geelid ja losioonid: Kosmeetikatootjad väidavad, et kookoseõli vms kasutamine aitab vältida või vähendada venitusarmide teket. Kas sellest ka on kasu? Jällegi on selle kohta mitmeid arvamusi. Alati tuleks meeles pidada, et kosmeetikatooted ei saa kunagi olla nii efektiivsed kui FDA standardite kohased ravimid. Lühidalt võib nendel toodetel väärtus olla, aga võib ka mitte. Nende kasulikkust tuleks hinnata erinevate toodete kaupa, mitte kõiki koos.
Kui avastad mingi uue toote, mis väidetavalt vähendab vesitusarme, oleks soovitatav käia selle tootja kodulehel ja vaadata, millest see toode koosneb, võimalusel paluda testrit ja vaadata antud toote katsetamise tulemuste efektiivsust. Väidetavalt võib venitusarmide vastu tulemuslik olla aine nimetusega DMAE (dimetüülaminoetanool), aga samas väidavad osad eksperdid, et selle toime kestab ainult 24 tundi ja pole seega pikemas perspektiivis efektiivne.
Populaarne on ka Retin-A kreem, mis peaks jõudma naha sügavamate kihtideni ja seeläbi parandama venitusarmide väljanägemist. Retin-A suurendab organismis kollageeni tootmist. Seda ei soovitata kasutada pikemal raviperioodil ja ka rasedatel naitel mitte.
Laserid: Laserite kasutamise üle, venitusarmide ravimiseks, on samuti sama palju erinevaid arvamusi kui kreemide kohta. Osad eksperdid väidavad, et sellest ei ole kasu. Teiste arvates jälle varieeruvad tulemused sõltuvalt inimesest, aga neid siiski on. Laser stimuleerib kudedes kollageeni tootmist. Mõningatel laserravi juhtumitel on paranenud 80% armidest.
Soovitatav on kohe pärast venitusarmi teket laserravile minna, sest uuemad armid reageerival ravile paremini.
Happelised koorijad: Häid tulemusi on saavutatud happeliste koorijatega, näiteks Blue Peel”-iga, mis sisaldab trikarboksüülhapet. Protseduuri käigus kantakse armidega alale kiht kreemi ning 5 minuti pärast uus. Kreem tekitab nahale sinaka varjundi ning selle järgi saab kosmeetik määrata armide sügavuse. Siis pestakse kreem maha ja korratakse protseduuri kahe nädala pärast. Ravitud alale tekiks nagu päiksepõletus. Kui see koht paraneb, kasvab sinna tagasi uus nahk, kuid see protseduur aitab ainult noorema kui aastase armi puhul.
Kiire ravi: Lõpuks, kui Sul on kitsas eelarve ja vähe aega, võid ju venitusarmid lihtsalt meigiga ära peita. Dermablend on suhteliselt populaarne mark, see on higi- ja veekindel. Peitmise teemat jätkates on hea mõte näiteks isepäevituv kreem, sellega saab muuta armi ümbritsevat ala tumedamaks, muutes armi vähem nähtavaks.
Tõsi see on, et venitusarmide teke on naistele pea vältimatu, aga vähemalt saab nende teket vähendada kaalu hoides, äkilised muutused teevad asja hullemaks. Kui aga armid juba tekkinud on, oleks soovitatav uurida järgi kliinikud, kus sooritatakse laserravi või mõnda muud protseduuri. Samamoodi võid proovida ka mõnda poe- või apteegi toodet, suhtudes neisse siiski skeptiliselt ja kui kõik ebaõnnestub, nendega lihtsalt leppida ja arme peita üritada.
Autor: M&F Hers tõlkinud Renita Hunt