Kõikvõimas kükk…II osa

Tahad kiirust, plahvatust ja hüppevõimet…tee kükki.

Väga lühidalt ja resoluutselt…kükkimisel kui liigutustegevusel kasutab keha täpselt neid samu lihaseid, mida kasutab sprinter sprintides ja mida rakendab hüppaja kõikvõimalikke erinevaid hüppeid tehes. Need lihased on puusa sirutajad (tuharalihas ja sääre kakspealihased reie tagaküljel), sääre sirutajad (reie – nelipealihas), puusa painutajalihas (niude – nimmelihas ehk „sprinterilihas“) ja selgroo sirgestajad. Lisaks loomulikult ka paljud teised lihased, kuid eelnevalt nimetatud on põhilised.

Kui kükkimisel ja hüppamisel on töös suuresti samad lihased, siis tehes suurte raskustega kükke, muutuvad tugevamaks ka hüpetel ja sprindis osalevad lihased. Kusjuures tugevuse ja kiiruse vahele võib käesoleva jutu kontekstis tõmmata võrdusmärgi, kuna tugev lihas tõmbub kokku kiiresti ja kiire lihas jõuliselt. Kiirus ja jõud arenevad läbi samade mehhanismide…neid omadusi arendavad rasked kükid sooritatuna lühikeste seeriatena ja/või submaaksimaalse raskusega plahvatuslikult sooritatud lühikesed seeriad (lisan kiiresti, et see ei ole muidugi ainus kiiruse täiustamise võimalus). Sellised seeriad tõmbavad töösse suuri motoorseid ühikuid, mis koosnevad valgetest lihaskiududest ning on võimelised kokkutõmbuma kiiresti ja jõuliselt.
Hüppamine tähendab suuresti jõulist ja plahvatuslikku sirutust puusaliigesest, täpselt sama liigutus on ka kükk. Lisaks saavad kükist koormuse ka kerelihased, sest kui raske kang õlgadel peab keha ju seda koormust fikseerima ja üleval hoidma.
Rääkides kõndimisest, jooksmisest või sprintimisest, siis tegelikult iga jooksusamm seineb selles, et puusapainutaja (koostöös teiste lihastega) tõstab jala ette üles (reiest), reie – nelipealihas sirutab säärt, me asetame jala ette maha, jala päkk on kontaktis maaga, tuhar ja reie kakspealihas kontraheeruvad tõmmates seeläbi jalga keha suhtes tagasi ning me liigumegi edasi (see on muidugi ülimalt lihtsustatud seletus, protsessil osaleb palju teisigi lihaseid). Mida kiiremalt ja jõulisemalt kogu see protsess ja tsükkel korduvad, seda kiiremini me edasi liigume. Jalga ülestõstvad ja tagasitõmbavad lihased on needsamad, mis kükkimiselgi osalevad. Seega kükkimine parandab otseselt nende lihaste kiirust ja jõudu, mis sprintimisel osalevad.

[pilt=4698]
[pilt=4699]

Tahad jämedaid käsi…tee kükki.

Loe esimest punkti. Üks asi on see, et kükk stimuleerib lihaskasvu soodustavate hormoonide eritumist. Teine asi on see, et kui te kükite, kükite palju, kükite oma jalad jämedaks, siis alluvad ka teie käed treeningule oluliselt paremini. Keha ei lase sellisel asümmeetrial vohada, et teil on küll jalad nagu talad, kuid käed jäävad ülipiitspeenikeseks.

Tahad vastupidavust…tee kükki.

Kui ma käsitlen kükki, kui vastupidavust arendavat harjutust, siis loomulikult ei pea ma silmas seda, et 10 000 meetri jooksjad peaksid hakkama käima jõusaalis läbi kükkimise vastupidavust treenima. Ent kui tavainimene tuleb jõusaali eesmärgiga mõningal määral ka vastupidavust parandada, siis miski pole parem kui kahekümnekorduseline kükk. Kui keegi väidab, et kükkimine järjest 20x, 50x või koguni 100x ei nõua vastupidavust, on tegemist täieliku võhikuga. Proovige teha nii, et iga jalatrenni lõpus teete kükki, 50 – kg – ga 5 x 10 (10x + 10x + 10x + 10x + 10x). Hoidke algul pausid iga kümnese seeria järel 60 sekundit. Trenn trennilt vähendage puhkepause 10 sekundi võrra, kuni kulmineerute sellega, et teete 50 kg – ga 50 kükki järjest. Kas keegi julgeb väita, et see ei nõua vastupidavust? See annab vastupidavust, millest on harrastajale jõusaali külastajale enam kui küllalt ning millest lõikaks kasu ka seesama 10 km jooksja.

Põhimõtteliselt saaks jõutõmbe kohta kirjutada peaaegu, et sarnase loo, ent isiklikult arvan siiski, et kükk on ikkagi see KÕIGE KÕIGE ja jääb kõikide harjutuste kuningaks.

Autor: Janar Rückenberg