Kreatiiniga seonduvad väärarusaamad…

Eile lugesin Muscle & Strength foorumist ühte postitust, mis ajendaski mind rääkima kreatiinist ja sellega seonduvatest väga valedest müütidest. Olen ise „mütanud jõusaalis alates 2001 aastast ja alates sellest ajast kuulnud kreatiini kohta ikka igasuguseid lugusid. Mõned neist on ikka nii utoopilised, et ainult naera.

Toon teieni erinevad väärarusaamad ja katsun lisada ka mõne positiivse rea selle tõeliselt hea, nii jõudu kui lihast kasvatada aitava legaalse toidulisandi kohta. Alustan sellest, et kreatiin on olümpial võistlevate erinevate sportlaste poolt kõige enam kasutatud toidulisand.

Nüüd müütide juurde:

1. Kreatiin on steroid. Uskuge või mitte, kuid see on kõige levinum müüt, mida olen kuulnud. Kreatiin on 100% naturaalne ja legaalne toode, seda leidub punases lihas ja kalades. Probleem on ainult selles, et nimetatud toitudes sisalduva kreatiini kogus on väike ja me ei saa sealt seda kogust kätte, mida võiks saada. Näiteks, selleks, et saada toiduga 1 teelusika täis kreatiini tuleks süüa 2 kg punast liha.

2. Kreatiin kahjustab neerusid. Kui te olete terve ja teil ei ole maksa ja neerudega eelnevalt mingeid probleeme diagnoositud, ei ole põhjust karta, et kreatiin neid organeid kuidagi kahjustaks. Sellised kuulujutud tulevad ei tea kustkohast. Ühes uurimuses jälgiti terveid jalgpallureid viie aasta vältel, kes manustasid päevas keskmiselt 15 g kreatiini. Ei registreeritud mingeid negatiivseid mõjusid neerudele.

3. Te võite ka toidust piisavalt kreatiini saada. Lugege müüti number üks, reaalselt on ainult toiduga kogu vajalikku kreatiini täiesti võimatu kätte saada. Veelgi enam…palju sellest niigi vähesest kreatiinist, mis loomsetes toitudes sisaldub, läheb toidu valmistamise protsessiga kaduma.

4. Kreatiin teeb paksuks. Võimatu!!! Täiesti välistatud!!! Ent pole ebatavaline, et nii mõnigi mees täheldab kohe, juba esimestel kreatiini tarvitamise päevadel märgatavat kaalu suurenemist. See on aga vedelikupeetusest lihastes, mida kreatiin põhjustab, mitte rasva tekkimisest. Seda nimetatakse mõnikord ka „vesikaaluks.

5. Kreatiini peab kasutama laadimisega. Paljud uurimused leiavad järjest rohkem, et kreatiiniga ei pea kuuri alustades laadima. Piisab, kui te manustate lihtsalt päevas 5 10 g kreatini ja see on piisav kogus. Loomulikult forsseeritud laadimine küllastab teie lihased kreatiiniga kiiremini, ent suuremas plaanis ei ole sellel tähtsust. Sellega ei võida midagi.

6. Kreatiinist on kasu kõikide alade esindajatele. See on vale…kreatiinist on kasu ainult nendel aladel, kus on oluline plahvatuslikkus, kiirus ja jõud. Pikamaa jooksjatel kreatiinist erilist kasu ei ole.

7. Kreatiin tõstab anaboolsete hormoonide taset. See ei ole väga levinud, kuid ka seda on kuulda olnud. Kuigi kreatiin aitab suurendada lihasmassi ja jõudu on Belgias Leuveni Ülikoolis edukalt tõestatud, et kreatiin ei mõjuta ega muuda kuidagi anaboolsete hormoonide vallandumist ega reaktsiooni treeningule. Räägime siis kasvuhormoonist ja testosteroonist.

8. Kõk kreatiinid on üks ja seesama. Pole tõsi. Kreatiinid varieeruvad mõnevõrra ja võivad koostiselt erineda sisaldades näiteks kreatiniini, naatriumit, dicyandiamiidi ja dihydrotriaziini.

9. Mida rohkem kreatiini te manustate, seda parem. Vana müüt…mida rohkem kreatiini võtta, seda suuremaks saate! Pole uurimust, mis seda kinnitaks…rohkem kreatiini ei ole teile kuidagi kasulik…ei jõus ega lihasmassis. On saadud tulemusi, kus 100 kg ne kulturist on manustanud päevas 10 g kreatiini ja ka siis, sellise doosi korral on 40% sellest manustatud kreatiinist raiskamine. Nagu öeldakse…muudate oma uriini lihtsalt hästi kalliks. Liialdada pole vaja…5 grammi, maksimaalselt 8 grammi päevas on piisav kogus.

Kas olete ka kreatiiniga seonduvaid müüte kuulnud? Äkki ka midagi sellist, mida selles rivistuses ei olnud. Kui olete, siis andke teada ja kommenteerige!!!
Artikkel pärineb: www.realweighttraining.com

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg