Kuidas sai minust Mr.Olympia 2006 2.osa

(Jay Cutler, Flex jan/07)

Dieedi ajastamine

Seekord kestis võistlus-eelne ettevalmistus 12 nädalat, 2005. aastal oli see 18 nädalat. Kuna mu hooaja väline rasvaprotsent oli küllaltki madal, ei vajanud ma eriti palju aega, et end vormi viia. Tänu heale vormile, pidin tippvormi saavutamisega vaeva nägema vaid 4 nädalat; ja isegi siis oli küsimus vaid mõningate muudatuste tegemises, mitte range korra loomises.

Jätsin kõrvale toidud, mida olin eelnevalt kasutanud: näiteks kaerahelbe pudru ja proteiini ¨eigid. Valguvajaduse kaitsin peamiselt kala ja munavalgeid süües. Lihana kasutasin ainult kala, tavaliselt Atlandi karekala. Kuni võistlusteni oli jäänud 2 nädalat, et söönud ma üldse punast liha ega kana; kuid selles punktis, et paisuda, lisasin dieeti ühe kana ja ühe punase liha eine, asendades 2 kala einet. Võtsin 4. päevaga juurde peaaegu 3 kilo vaid selle arvel, et lisasin menüüse loomset liha.

Süsivesikute allikaks oli peamiselt valge riis ning kohalikus poes müüdav Hesekiel, ilma jahuta valmistatud leib. Lisaks ka Hesekieli helbed, mis asendasid kaera.

Nende põhimõtete järgi oli seatud mu 7-eineline dieet. Alates ettevalmistusperioodi algusest säilitasin ühtlase toitainete tasakaalu; 350g süsivesikuid ja 500g valku, seda seniks kuni mu keha jõudis järele, lõpetas dieedile reageerimise. Alates sellest hetkest kasutasin vähese ja kõrge süsivesikute sisaldusega päevi, sõltuvalt sellest kas ma vajasin rohkem või vähem toitu. Lõpus, mil jõudsin vormi, oli süsivesikute tarbimine suur, 600 1000g päevas.

Hommikusöök oli alati üsna tugev, 120g süsivesikuid, ning treeningjärgne toit sisaldas alati vähemalt 100g süsivesikuid. Ülejäänud eined sisaldasid tavaliselt 50g süsivesikuid. Viimased 2 või 3 einet sisaldasid vaid valku.

Kuni viimase kahe nädalani, sõin viiel einel 450g kala ning kahel einel 20 munavalget. Sõin kindlasti rohkem valku kui varasematel aastatel ning mu keha reageeris sellele hästi: alustasin ettevalmistusperioodi kaaluga 126kg, 10 päeva ennem Olümpiat kaalusin 131,5kg. Võistlusõhtul laval olles kaalusin 124kg, aastal 2005 119,7kg.

Minevikus ütlesin endale, OK, 2 nädalat aega, alustan kaalu võtmist, kuid nähas mitmeid mehi, kes 2 nädalat varem on suurepärases vormis, kuid lõpetavad olles 4.5 7 kg liiga kerged, otsustasin, et teen asju teistmoodi: sõin rohkem ning ning vähendasin treeningu mahtu ja jätkasin kardiotreeninguid, tulemuseks oli suurem ja võimsam väljanägemine. Kui keha on alustades sale, on võimalik ennast süües võistlusvormi viia. See on bodybuilderitele ideaalne; parem ennast vormi süüa kui vormi nälgida.

Mida keegi ei teadnud kuni võistluse lõpuni, oli minu ootamatu haigestumine eelneval nädalal. Vaevlesin neljapäev, reede ja laupäev seedekulgla bakteriaalse infektsiooni käes, mu kaal langes 131.5kg 122.5’le kg, mu peas tiirlesid mõtted sellest, et ma ei jõuagi võistlema. Otsustasin seda mitte rääkida, kuna mind oleks inimeste poolt maha kantud, aga õnneks suutsin ma kaalu taas üles viia. Irooniliselt tuli see mu vormile isegi kasuks, kuna vabanesin organismi veevarudest. Siiski pidin muutma kogu viimase nädala plaani. Ma ei laadinud süsivesikutega ega ajanud vett välja; ma ei pidanud tegema midagi drastilist. Kõhulahtisus, mille all kannatasin, oli viinud mu organismist vee, niiviisi saavutasin kuivuse.

Järgmine aasta, koos oma naise ja TeamMuscletech toega tuleb veelgi parem. Olen oma keha paremini tundma õppinud ning avastanud mõned kasvu saladused, mis isegi mulle olid üllatavad. Tavaliselt ei satu ma millestki liigselt elevusse, kuid hetkel olen ma väga elevil. Viimased aastad olid mind treeningus küllaltki laisaks muutnud, kuid Las Vegasesse kolimine andis mulle parema treeningatmosfääri ning paremad tingimused.

Kogu asja vundamendiks on ikkagi treeningstiil. Meil kõigil on omad meetodid, olen avastanud, et baasharjutused ning harjutused vabade raskustega, minu puhul toimivad. Hetkel olen hardcore treenija ning loon järgmise aasta vormile vundamenti.

Autor: Fitness.ee