Kujunda enda päevaplaan ümber

On tavapärane, et enamik meie iganädalastest tegevustest on seotud töiste ja koduste kohustustega- asjad, mis tuleb ära teha kohe, nüüd ja praegu! Avastame end tihti väsinuna või stressis ning selle asemel, et vahepeal võtta hetk ja lõõgastuda jookseme uut kohustust täitma.

Kui jagada tegevused kahte gruppi, siis kuuluksid ühte asjad, mis on meelelahutuslikud ja mida me tahaksime teha, kui poleks ühtegi kohustust- sõbrannaga kokku saamine, raamatu lugemine, kinos käimine. Teise gruppi kuuluksid tegevused, mida „tuleb” või ”tuleks” teha. Ka nende kohustuste täitmisel on vahel hea tunne, et tehtud sai, aga ei pane just rõõmust laulma.
Tahaksime teha mõlemasse gruppi kuuluvaid tegevusi. Aegajalt möödub nädal nii, et tehtud on vaid teise gruppi kuuluvad ”kohustused” ja nendest ka pooled tegemata, sest kulus liialt aega asja käsile võtmisega. Esimesse gruppi kuuluvatesse tegevustesse suhtume tihti selliselt, et ega sõbrannad ja raamat ju kuhugi ei jookse. Teise grupi kuuluvad triikimata pesu ja kirjutamata e-mail tunduvad aga eest ära jooksvat.

Miks on nii, et asjad mis meile tegelikult rõõmu valmistavad jäävad automaatselt tahaplaanile ja kohustused esiplaanile? Ma ei ole märganud, et inimesed, kes meeletult tööd rabavad oleksid väga õnnelikud või siis tervisest pakatavad. (Kindlasti on ka erandeid) Planeerime kogu oma nädala lähtuvalt kohustustest. Sõbrannaga kohvikusse?! Võibolla tuleval kuul!! Trenni?! Kes sinna veel jõuab!! Nii jätkates jõuame aastate pärast tihti arstide vahet käia ja oleme apteekide püsikunded! Siis lihtsalt oleme sunnitud aega mujale suunama. Vähe tõenäoline, et need uued tegevused ka oma lemmikute hulka paigutame.

Mis saaks kui ajaksime gruppidesse kuuluvad tegevused segi? Tõstaksime osad meelistegevused oma kohustuste gruppi ja vastupidi. Prooviks ühe kuu elada selle järgi. Näiteks kirjutame oma nädala ja kuu kalendrisse sisse kõigepealt osa meile rõõmu valmistavatest asjadest ja alles siis lisame sinna kohustused- kohtadesse kuhu mahub 🙂 Kui mõned kohustused jäid välja, siis mõtleme kas saame need kellelegi edasi delegeerida.

Alustades oma nädala planeerimist mõeldes eelkõige iseendale on nimekiri märkmikus kindlasti toredam ja ärkame ka ise hommikut rõõmsamalt, et asuda täitma kohustusi, mida me ise ka naudime.

Autor: Egle Eller-Nabi