Kuula keha…

Kuigi ma olen äärmiselt konservatiivne tegelane, tunnen, kuidas olen vanusega küpsedes tegelikult järjest paindlikumaks muutunud. Või on see pigem elutarkuse ja kogemuse tagajärg.

Tegelikult on nii, et lollimoodi rassida võib kangisaalis igaüks, aga kas ka tulemuslikult. Palju raskem on treenida nii, et oleks tagatud ka maksimaalsed tulemused. See nõuab tarkust, kogemust, teadmisi, paindlikkust, enese tundmist ja tunnetamist. Räägin täna teile sellest, kuidas mina üritan treenides kuulata keha ja olla oma lähenemistes treeningutele paindlik.

Üldiselt olen nüüdseks aru saanud, et kui on ikka “vastav” päev, siis ei ole vägisi mõtet “pressida”. Motivatsiooni ei ole, keha on kuidagi väga tühi ja jõuetu ning jõusaal tundub küll viimane koht, kuhu “täna” minna tahaks. Vahel on selline päev. Ka fanaatilised ja tõsised tegijad võivad vahel nii tunda. Usun, et mõistate, millest räägin. Veelgi enam, mul on olnud sellise madala motivatsiooni ja võimekusega päris pikki perioode. Kuidas sellistel juhtudel käituda, kuidas olla paindlik, kuidas tegutseda vastavalt tekkinud enesetundele ja kujunenud olukorrale? Eriti aktuaalne on selline mõõnaperiood vahest võistlusteks valmistudes. Tunned, et tahtmine ja töövõime on kuidagi madalad, samas treenida tuleb, trenne päris ära jätta ka ei saa, sest võistlus ju läheneb.

Treeningute sagedus on üks selline parameeter, millega “mängides” on võimalik olla paindlik ning treenida vastavalt enesetundele ja töövõimele oma keha kuulates.

Kuidas toimin, kui olen sattunud olukorda, mil töövõime on muutlik ja tegemist on niiöelda mõõnaperioodiga? Treenin juba viimased 3 aastat 4x nädalas, ülakeha/alakeha jaotuse põhimõttel. Nii ülakeha kui alakeha treenin kontrollitud mahus kahel korral nädalas.

Minu tavapärane jaotus näeb välja selline:

Esmaspäev – alakeha (reis, säär, kõht)
Teisipäev – ülakeha (rind, lailihas, triitseps)
Kolmapäev – puhkus
Neljapäev – alakeha (reis, säär, kõht)
Reede – ülakeha (õlg, lailihas, biitseps)
Laupäev – puhkus
Pühapäev – puhkus

Nüüd, kui tunnen pärast esimest jalapäeva, et mõõnatunne on varitsemas, siis korrigeerin jooksvalt oma nädalajaotuse selliseks:

Esmaspäev – alakeha
Teisipäev – puhkus
Kolmapäev – ülakeha
Neljapäev – alakeha
Reede – puhkus
Laupäev – ülakeha
Pühapäev – puhkus

Nagu näete, olen teisipäevase ülakeha tõstnud kolmapäevale ning võtnud teisipäeva hoopis puhkepäevaks. Seejuures jaotuse põhiolemus tegelikult endisel säilib. Nädala edasine kulgemine sõltub nüüd juba omakorda neljapäevasest enesetundest kolmapäevase ülakeha treeningu järel, mille teen ära igal juhul. Kui neljapäeval on jõudlus taastunud ja tunne hea, siis teengi neljapäeval alakeha ja puhkan uuesti reedel. Kui aga neljapäeval pärast kolmapäeval tehtud ülakeha on tunne endiselt sant jätkub nädal nii, et neljapäev on taas treeningust vaba:

Esmaspäev – alakeha
Teisipäev – puhkus
Kolmapäev – ülakeha
Neljapäev – puhkus
Reede – alakeha
Laupäev – ülakeha
Pühapäev – puhkus

Jaotuse edasine saatus sõltub nüüd juba enesetundest laupäeval. Kui enesetunne lubab, teengi ülakeha laupäeval. Kui ei, lükkub ülakeha pühapäevale. Kas pühapäevane ülakeha treening realiseerub või mitte, see sõltub enesetundest pühapäeval. Kui enesetunne on hea on saanud minu treeningunädal lõpuks hoopis sellise struktuuri:

Esmaspäev – alakeha
Teisipäev – puhkus
Kolmapäev – ülakeha
Neljapäev – puhkus
Reede – alakeha
Laupäev – puhkus
Pühapäev – ülakeha

Juhul, kui ka pühapäevane enesetunne jätab endiselt soovida jääb ära ka pühapäevane ülakeha trenn ning minu nädal lõppebki rahulikult kolme treeningpäevaga. Igati leidlik ja paindlik. Algselt plaanipärane treeningujaotus:

Esmaspäev – alakeha
Teisipäev – ülakeha
Kolmapäev – puhkus
Neljapäev – alakeha
Reede – ülakeha
Laupäev – puhkus
Pühapäev – puhkus

Võib nädala arenedes kulmineeruda lõpuks selliseks:

Esmaspäev – alakeha
Teisipäev – puhkus
Kolmapäev – ülakeha
Neljapäev – puhkus
Reede – alakeha
Laupäev – puhkus
Pühapäev – puhkus

Ja midagi ei juhtu, kui ühele nädalale jääbki vahest kaks alakeha ja üks ülakeha trenn. Uuel nädalal üritan alustada tavapärase jaotusega, ent, kui madal töövõime ja olematu motivatsioon jätkuvad võtan vabaks juba 3 – 5 päeva.

Autor: Janar Rückenberg