Legendaarne Arnold – osa 12

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Mr. Euroopa valimistel oli kõmu minust levinud veel enne, kui olin ise kohale jõudnud. Inimesed olid elevil ja põlesid soovist näha seda Müncheni monstrumit. Nad olid kuulnud kõiki jutte, mis siis kulturismist ja kulturistidest räägiti.

„Arnoldil on peaaegu viiekümnene käsi …” Aga veelgi rohkem tekitas hämmeldust minu vanus:” Arnold on kõigest üheksateistkümnene … „ Keegi poleks seda iial arvata osanud. Rahvas tungles mu ümber, kõik tahtsid mind näha ja katsuda.
„Kuidas sa küll seda tegid … ?” küsisid nad. Nende arvates olin ma kasutanud mõne spetsiaalse ravimi kaasabi või midagi sarnast.
Esimene poos, mis ma laval näitasin, oli topeltbiitseps, kuna teadsin, et käed on mu tugevaim koht. Kohtunikud olid minestuse äärel, nad vahtisid mind ammulisui. Pingutasin veel korra oma õlavart ja seepeale kuulsin ühte kohtunikku sosistavat: „Oh mu jumal, kust selline mees on välja küll ilmunud?”

Peale seda kommentaari ei suutnud nad mind enam peatada. Tundsin, nagu oleks mu keha täidetud mingi enneolematu energiaga. Tegin vist kümme korda rohkem poose, kui olin algselt plaaninud. Ma ei tahtnud kohe kuidagi enam lavalt lahkuda.
Kogesin midagi sellist, mida polnud kunagi varem tundnud tugevat enesekindlust. See tegi minust nagu teise inimese. Ja märkasin, et see mõjus ka kohtunikele. Ma võitsin, jätmata konkurentidele vähimatki ¨anssi. Lisaks olin korraldajatele ja organiseerijatele sedavõrd tugevat muljet avaldada, et nad otsustasid kinni maksta minu Londonisse sõidu.

Nädal hiljem osalesin ka Euroopas tugevaima mehe valimisel (The Best Built Man of Europe). Võitsin ka selle võistluse, kuid sain peagi ootamatu tagasilöögi osaliseks. Kuna seda võistlust polnud sponsoreerinud sama föderatsioon, kes organiseeris ja sponsoreeris Mr.Euroopa valimisi, siis leiti seega, et olen rikkunud teatavaid kokkuleppeid ning Londoni piletist ei saanud enam juttugi olla.

See oli alles üllatus! Scneck oli oma lubadustest lahti öelnud ja nüüd diskvalifitseeris mind Mr.Euroopa korralduskomisjon, kuna olin võistelnud ja võitnud teistel võistlustel. Ma ei suutnud seda uskuda.

Olin tõeliselt masendunud, kuid leidsin endas piisavalt jõudu, et taolistest puhtpoliitilistest manöövritest üle olla. See kõik ei tohtinud mind segada. Õnneks ei olnud ma oma püüdlustes päris üksi. Reinhard Smolana, mees, kellel oli samuti Münchenis oma klubi, mõistis kuivõrd ma võidu järele janunesin, ning püüdis mind igati toetada. Reinhard teadis mida see ühele kulturistile tähendab. Eelmisel aastal oli ta võistelnud Mr.Universumi valimistel ja tulnud võitjaks oma kaalukategoorias. Kuidas ta ka poleks tahtnud, absoluutseks võitjaks poleks ta saanud iial, kuna tal polnud selleks piisavalt suurt massi. Ta kogus minu tarvis raha ja pani mängu kogu oma energia, et ma saaksin igal juhul Londonis võistelda. Ja lõpuks peale suurt pingutust oli meil raha koos.

Ma polnud kunagi varem lennukiga lennanud, ma polnud isegi lennukis olnud See kõik näitas kui kogematu ja vähe käinud ma olin. Ma ei leidnud, et see oleks olnud vajalik osaleda neil lugematutel kõikvõimalike l”Mr.Selle ja „Mr.Tolle” valimistel. Ma ründasin kohe tippu. Mäletan, et olin lennukis täis hirmu: mis saab kui midagi juhtub ja ma ei jõuagi kohale. Ja kui ma lõpuks lennuki maandumist tundsin, teadsin, et olen õnnelikult jõudnud sinna kuhu olen teel.

(Järgneb)

Autor: joker