Legendaarne Arnold – osa 14

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Võrreldes meie, eurooplastega, olid Chet Yorton ja teised ameeriklased justkui mingid teaduse imed. Nende lihaskond oli viimaseni töödeldud, peaaegu, et täiuslikkuseni. Minu keha oli täiuslikkusest kaugel. Olin tulnud Londonisse suure ja võimsana, mitte aga täiuslikuna. Ja järsku avastasin, et olen taas ühe lõputult pika tee alguses, ning kui ma kunagi üldse tahan võita, siis tuleb mul see tee jalge ette võtta. Siiani olin kontsentreerinud ainult suurele massile, kuid nagu selgus, pole see iseenesest kuigi määrav. Nüüd tuli maha võtta, ennast töödelda, vormida välja arendada reljeefne lihaskond, muutuda tõeliselt täiuslikuks.

Veel enne võistlusi kuulsin kulturismi kohta kõiksugu huvitavaid seisukohti ja teooriaid. Osa poisse soovitas enne esinemist saunas käia ja higistada organismist välja viimanegi veeraas. Teised jälle rääkisid, et venitus- ja painutusharjutused aitavad hoida lihaseid toonuses ja parandavad verevarustust. Õpetusi ja nõuandeid ning soovitusi tuli vasemalt ja paremalt. Minu napi keeleoskuse tõttu tundusid need teooriad ja mõtted veelgi keerulisemana. Kuid kui lõpuks üks teine kulturist tõlkis mulle nende mõtete sisu, sain aru, et see kõik pole lihtsalt sport, vaid terve omaette teadus. Peale viieaastast treeningut olin arvanud, et tean kulturismist kõike, mida üldse võimalik teada. Järsku oli kõik pea peal. Ainus, mis ma teadsin, oli see, et ma midagi ei tea.

Tavaliselt korraldatakse kulturismivõistlused kahel päeval. Esimese päeva pealelõunal ja teise õhtul. Kohustuslik programm, mis on ühtlasi võistluse tähtsaim ja kaalukaim osa, toimub esimesel päeval. Vabakava, mis oma olemuselt on rohkem show publikule kui võistlus, toimub teise päeva õhtul. Kohustuslik programm esitatakse harilikult vaid kohtunikele, föderatsioonide ametnikele, ajakirjanikele ja teistele kulturistidele. Kohtunikud võrdlevad eraldi kerge-, kesk-, ja raskekaaluvõistlejaid. Saadud punktide põhjal koostatakse pingerida, mida hoitakse ranges saladuses järgmise päeva õhtuni, kui lõpuks kuulutatakse välja kaalukategooriate võitjad, absoluutne võitja ja viiakse läbi autasustamine. Kuigi kohustusliku kava järel on raske midagi kindlat öelda, võib üldise reaktsiooni põhjal üht-teist siiski järeldada. Ja ma tajusin, et mul oli läinud hästi, paremini kui olin lootnud.

Raskema kaalu registreerimisnimekirjas märkasin midagi väga imelikku. Kuigi olin meestest raskeim, oli minu nimi lehel kirjas eelviimasena, mitte aga viimasena. Chet Yorton oli registreerunud ennast teistest hiljem, mis tähendas seda, et ta „sattus” ka nimekirja viimaseks. Sain aru, et see oli sihilik trikk, tüüpiline ameerikalik võte. See kes on nimekirjas viimane, on viimane ka laval, ning seetõttu on tema ka viimane see, kes jätab kohtunikele viimase mulje. Jah, see oli trikk, olin selles täiesti kindel. Nüüd, kus ma teadsin, missugune oli Yortoni vorm, ei lootnud ma neist võistlustest enam eriti palju. Ent niipea, kui olin lavale astunud, sain tormilise aplausi osaliseks. Rahvas oli minust tõelises vaimustuses. Ma olin Mr.Euroopa, mul oli võimas keha, võimsad käed ja ma olin noor, uskumatult noor.

Olin noor ja kogenematu. Ma ei teadnud, missuguseid poose pidanuksin tegema, et endast parimat muljet jätta. Enamus mu poseerimiskavast, kui seda üldse nii võis nimetada, oli kopeeritud teiste kulturistide kavadest, mida olin näinud, või siis lihtsalt poosid ajakirjadest. Selles puudus kindel programmiline ülesehitus ja rütm, nagu ühes õiges kavas olema peab. Publikushow toimus järgmisel õhtul Victoria Palace Theatre´s. Katsusin ennast korralikult „üles pumbata” ja kontsentreeruda oma kehale.

Teadustaja tegi mulle vägeva sissejuhatuse: „Ja nüüd, mu daamid ja härrad, lubage mul esitleda sensatsiooni Sakasamaalt Mr.Euroopat Arnold Schwarzeneggerit. Ta on kõigest üheksateistkümneaastane , aga juba fantastiline tippklassi kulturist, ning need on tema esimesed rahvusvahelised võistlused. Tervitagem teda vääriliselt!”
Aplaus oli niivõrd pikk ja vali, et peaaegu võimatu oli kuulda teadustaja viimaseid sõnu.

(Järgneb)

Autor: joker