Legendaarne Arnold – osa 16

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Ajakirjanikud Ameerika kulturismiajakirjade juurest kogunesid mu riietusruumi juurde ja palusid mult intervjuud. Mulle tundus, et nad naljatavad ning selle peale hakkasin valjult naerma. Ei, ei, Arnold,”ütles mu tõlk,”neil on tõsi taga.” Nad panid oma diktofonid käima ning lasid fotograafidel mind pildistada. Neid huvitas, kuidas ma treenin ja mis on mu edu saladused. Ma ei teadnud, et mul oleks olnud mingisuguseid saladusi. Oleksin tahtnud isegi teada, mis on edu saladused. Rääkisin põhiliselt neile oma jaotatud treeningsüsteemist.

Lõpuks küsisin nendelt, kuidas treenivad Ameerika kulturistid. Nüüd arvasid nemad, et mina naljatan. Kuid mind huvitas see tõepoolest. Ma oleksin võinud küsida Chet Yortoni käest tuhandeid küsimusi. Teadsin vaid, et ta elab Kalifornias, kulturismi ja kulturistide mekas. Ta treenis koos tõeliste tippudeg, Dave Drapper ja Larry Scotiga. Chet oli kõigest kahekümne kaheksa aastane, kuid kulturismis täiesti arvestav spetsialist ja ekspert. Tema välimusest ja käitumisest järeldasin, et see mees peab küll teadma kõike. Esitasin talle vaid mõned küsimused. Ma ei tahtnud, et ta hakkaks arvama justkui suudaksin mina tema asemel järgmine aasta võita. Esmajoones huvitas mind, kuidas ta treenib oma jalgu, mida ta teeb teisiti kui mina. Harjutused , mida ta tegi olid üldjoontes samad, mis minulgi. Vahe oli ainult taktikas. Cheti korduste arv oli tunduvalt kõrgem kui mul. Olin arvanud, et võib-olla on tal mingisugused väga erilised harjutused, kuid see polnud tõsi. Tema saladus oli kontsentratsioon. Ta treenis nii, et suutis võtta igalt harjutuselt maksimaalse.

Mida rohkem sain teada Yortonist, seda enam sai mulle selgeks kui lühinägelik ja piiratud oli minu arusaam kulturismist. Oma nõrkade reite kõrval polnud ma eriti vaeva näinud kõhulihaste vormimisega. Jalad olid mul nõrgimaks kohaks. Olin küll suutnud arendada võimsad reied, kuid ei suutnud neid korralikult pingutada ja välja tuua lihaste separatsiooni. Mu jalad paistsid välja nagu kaks jämedat palki. Ka säärte treenimine oli käinud ilma tõsise tähelepanu ja pingutuseta. Rinna ja käelihaste väljatoomise ja demonstreerimisega polnud probleemi, kuid harva tülitasin end jalalihastele samasuguse tähelepanu pööramisega. Ja sellest, et võib valitseda ka oma säärt, ei osanud ma mitte mõeldagi.

Veel enne Londonisse sõitu olime sõpradega arutanud kui vahva see võiks olla, kui suudaksin tulla kuue parima hulka. Kui nad kuulsid, et olin tulnud teiseks, sattusid nad tõelisse ekstaasi. Nad tulid mulle lennujaama vastu ning korraldasid vägeva peo, söögi, joogi, tantsu ja tralliga. Kuid minu peas oli vaid üks mõte: millal saan jälle tagasi oma saali, et hakata valmistuma järgmise aasta võistluseks.
Alustasin treeninguid kohe, ilma et oleksin üldse puhanud. Treenisin endiselt 2x päevas.

Järgneb …

Autor: joker