Legendaarne Arnold – osa 17

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Mõne aja pärast juhtus lugu, mis muutis kogu mu edasist elu. Jõusaali omanik, kelle juures ma olin treeneriks, teatas ühtäkki, et soovib lõpetada igasuguse tegevuse jõusaali ja kõige sellesse puutuvaga. Ta tahtis jätkata vaid oma ajakirja väljaandmist ja toidulisade tootmist. Esimene, kellele ta saali pakkus, olin mina. See oli suurepärane võimalus. Ma oleksin saanud treenida ja samas olla sõltumatu. Mida paremat oleksin veel võinud tahta. Kuid mul polnud raha , et varustust ära osta. Oleksin võinud veidi laenata, aga sellest poleks jätkunud. Pangast poleks ma ka laenu saanud ja mu sõbrad olid ka enamasti ilma suurema rahata. Kuid seda tuli kuidagi saada. Hakkasin juhendajaks teistes klubides, müüsin toidukontsentraate, andsin eratunde ja tegin kõikvõimalikke juhutöid.

Lõpuks kraapisin kokku niipalju, et võisin ära osta kogu kupatuse. Kuid asjad ei läinud veel sugugi ülesmäge, Mul olid võlad, mis ootasid tagasimaksmist ning lisaks tuli saalis teha hulgaliselt remaonditöid ja täiustusi.
Püüdsin endiselt perekonda oma probleemidest eemal hoida. Vanematel polnud aimugi, millega tegelikult tegelesin. Neid häiris, et olin peale armeeteenistust läinud Münchenisse, jätnud oma kodu, et tegeleda mingisuguse jõusaaliga, keeldunud jätkamast õpinguid, ning et ma pole end suutnud ette valmistada millegi tõsisema jaoks. Nad helistasid ja kirjutasid mulle pidevalt. Neid huvitas peamiselt see, millal kavatsen endale normaalse töökoha leida.
Kas siis selle nimel oleme sind kasvatanud sa looder. Kaua sa mõtled veel seal saalis oma aega raisata ja elada oma unistuste maailmas?”
Iga kord kui ma pühade ajal koju sõitsin, võttis ema mul ümbert kinni, kallistas ja küsis:”Miks sa küll oma isa ei kuula, Arnold? Võta teda kui eeskuju. Vaata, kuhu ta on oma elus jõudnud. Ta on kõik oma plaanid ellu viinud. Ta sidus oma elu politseiga ja on nüüd igati autoriteetne ja hinnatud inimene.”

Mis nad ka mulle ei rääkinud, see kõik läks must mööda. Minu elu ja maailm jäi väljapoole kõike seda, väljapoole kõikvõimalikest soliidsetest töökohtadest, väljapoole Austriat, eemale vaikust. Jätkasin sellega, mida õigesk pidasin. Mul oli eesmärk ainult üks jõuda tippu, saada parimaks.

Üks asi, mis minus tõsisemat huvi äratas olid äri ja majandus. Uskusin, et ärialased teadmised võivad mu kõikides ettevõtmistes kindlalt kasu tuua. Juba Münchenis hakkasin tõsisemalt tähelepanu pöörama oma tegevuse ärilistele aspektidele. Teine koht Mr.Universumi valimistel oli minu isikule tublisti reklaami teinud ning populaarsust lisanud. Otsustasin seda ära kasutada oma saali liikmeskonna suurendamiseks ja väga lühikese ajaga õnnestu mul tõsta liikmete arvu 70-lt 200-ni.

Järgneb …

Autor: joker