30. märts 2005

Legendaarne Arnold – osa 18

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Peagi pärast Saksamaale saabumist osalesin võistlustel Essenis. Kuna olin mees, kes oli võistelnud Mr.Universumi valimistel, siis koheldi mind kui tõelist supermani. Ja ma kahtlen, kas kohtunikud üldse vaevusid mulle üldse kriitilist ja hindavat pilku heitma. Olin võistluse võitnud niipea, kui lavale astusin. Kuigi on küllaltki ebatavaline teha võistluste ajal mingisugusi mõõtmisi, võttis siiski üks kohtunikest välja mõõdulindi, et saada täit selgust minu õlavarre ümbermõõdust. See oli üle 20 tolli (u.51cm). See oli kõik, see oli ainus, mis teda huvitas.

Läksin tagasi Münchenisse, olles ajakirjanduses nüüd veel populaarsem. Minu saali liikmeskond aina kasvas. Asjad olid hakanud lõpuks paremini minema. Sain makstud oma võlad ja jäi raha ka enda tarvis.

Mõne aja pärast sain Londonist kirja ettepanekuga tulla esinema Inglismaale. Samasuguseid kirju tuli veel Newcastlest, Plymouthist, Portsmouthist ja Belafastist. Olin tõsises hämmelduses. Mida nad nende esinemiste all mõtlevad? Ma ei teadnud kulturismi sellest poolest midagi.
Londonist tulnud kiri, Wag Bennetilt, mehelt, kes oli olnud üks Mr.Universumi kohtunikke. Ta oli peale võistlust kutsunud mind enda juurde ja rääkis , et talle meeldis minu kehatüüp väga, isegi rohkem kui Yortoni oma, ning ta olla pannud mind isegi esimeseks. Ta oli üks Londoni show korraldajatest ning oli ka õhutanud teisi asjaosalisi mind kutsuma. Ta ütles veel, et tahab olla mulle abiks poseerimisel ja kavade esitamisel. Wag Bennetist oli jäänud mulle hea mulje ning kirjutasin talle, et võtan kutse vastu. Lendasin Londonisse paar päeva enne esinemist. Wag majutas mind enda juurde ning hakkas õpetama poseerimist muusika saatel. Olin esmalt nördinud ning isegi vihane veidi. Olin ma ju Mr.Universumil ikkagi teise koha võitnud ja miks ta arvab, et tema oskab mulle nüüd poseerimist õpetada?

See oli minu poolt väga rumal ja lapsik reaktsioon. Ma poleks leidnud paremat ja mõistvamat õpetajat. Wag Bennet oli olnud aastaid kohtunik mitmetel võistlustel ning ta teadis, mis on mõjuv ja efektne nii kohtunikele kui ka publikule. Mäletan, et ei tahtnud särki seljast võtta, tahtsin oodata, et siis oma selgelt märgatava protsessiga üllatada. Kui ma särgi seljast võtsin, oli ta tõesti üllatunud, kui palju olin kuu ajaga paremaks muutunud. Wag ütles, et nüüd on veel ainult üks probleem: panna dünaamiline poseerimiskava kokku muusikaga. Olin tõesti imestunud, miks ta tahab nii väga , et ma muusika saatel poseeriksin. Mul polnud muusikalist kuulmist ja mulle ei meeldinud see poolklassikaline muusika, mida ta mulle soovitas. Sel ajal pidasin kõike vana ja klassikalist igavaks ning ajaraiskamiseks. Mulle meeldis kaasaegne popmuusika, mis oli energiline ja lööv. Wag selgitas, et heaks esinemeiseks on vaja mul tõsisemat muusikat, muusikat, kus oleks sügavust ja mõtet. Sobivaks pidas ta muusikat filmist Exodus”:

Järgneb …

Autor: joker