Legendaarne Arnold – osa 21

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Kohtusin Reg Parkiga 1967.aasta jaanuaris. Peale teise koha saavutamist Mr.Universumi valimistel otsustasin talle kirjutada. Siiani olin olnud kõigest üks noor kulturist, nö. eikeegi ja ma polnud sugugi kindel, et ta oleks vaevunud mui kirjadele isegi vastama. Kuid nüüd saatis ta mulle vastuse, öeldes, et tal on minu üle siiralt hea meel ning ta sooviks vägagi minuga kunagi kokku saada. Veel lisas ta, et tal on aasta alguses teha üks show Londonis ja et siis võiks olla kohtumiseks just sobiv aeg. Kirjutasin kohe Wag Bennetile ja palusin, et kui vähegi võimalik, siis tahaksin esineda koos Reg parkiga.

Mäletan seda treeningut Londonis, kui kuulsin, et Reg peaks saabuma umbes tunni aja pärast. Jätkasin treenimist, endal süda erutusest puperdamas. Oilin nagu väike laps. Valmistusin esimeseks kohtumiseks oma iidoliga. Olin justkui arust ära. Lisasin muudkui raskusi kangile ja imetlesin ennast peegli ees. Katsusin teha nii, et hetkeks, kui ta tuleb oleksid mu lihased korralikult üles pumbatud, tahtsin näidata endast parimat.

Ja siis astuski ta sisse. See oli tõesti uskumatu- ESIMEST KORDA NÄHA OMA IIDOLIT.
Mäletan seda totakas-kohmetut naeratust, mis ma siis näole manasin. Ma lihtsalt vahtisin talle otsa ja naeratasin, umbes nii, nagu teeb seda tütarlaps, kes on poisisse armunud ega tea, mida öelda. Olin täiesti kõnevõimetu, kartsin rääkida. Ma ei teadnud, kuidas pidanuksin talle lähenema, millest alustama, koguaeg oli hirm, et ütlen midagi valesti, midagi sobimatut. Ootasin temapoolset tähelepanu, tunnustust, kiitust ja komplimente. Ja seda ma ka sain. Temale tundus mu käitumine ilmselt küllalt veidra ja lapsikuna. Ma muudkui tiirlesin ta ümber, vaatasin ta lihaseid ja püüdsin teha juttu, mis aga osutus raskeks, kuna mu inglise keel oli siis veel üpris kesine. Ometigi tekkis meie vahel meeldiv kontakt, ilma et pidanuksime teineteisega
väga palju rääkima. Palju aastaid oli Reg Park olnud osa mu elust. Ja nüüd lõpuks oli mul võimalus temaga koos treenida, teda oma silmaga näha. Ta paistis silma mitmete lihaste poolest, mis mul olid nõrgalt arenenud, nagu sääred, kõht ja õlad. Aga need on just nimelt sellised lihased, mis annavad kulturistile tõeliselt heraklesliku välimuse.

Käisin Regiga kaasas kogu turnee- Iirimaal, Manchesteris ja mitmes Inglismaa erinevates linnades. Panin tähele, et meil mõlemal oli ühte tüüpi kehaehitus, mõlemad olime pikad ja laiaõlgsed, võimsa lihaskonnaga ja just sellisena me publikule meeldisimegi. Meie esimesel esinemisel tutvustas Reg mind publikule ning ütles, et tema seisab nüüd selle eest, et minust saaks järgmise aasta Mr.Universum. Paari aastaga kavatsesin korda saata tõelise ime, sellise, mida kulturismis pole veel enne nähtud.

Reisisin koos Regiga nädala. Nägin ja õppisin palju. Üks huvitav asi , mida nägin ja tähele panin, oli see, et tema keha vajas samasugust treeninguspetsiifikat kui minu omagi. Meile mõlemale meeldisid rasked treeningud, suured raskused ning eriti harjutused kangiga, hantleid kasutasime vähem. Reg oli mulle fantastiline treeningupartner, ta juhendas mind ning oli julgustajaks suurte raskuste tõstmise juures. Ma olen päris kindel, et selle tuuri jooksul kurnasin ta päris korralikult läbi. Ja ikkagi jäi veel nii palju asju, millest võinuksime rääkida. Kasvõi see, miks erineva kehaehitusega kulturistid teevad erinevaid harjutusi. Nagu Reg mulle seletas, pidavat põhjus opeituma skeletis. Ja nii see ka tõesti oli, lühikeste jalgadega kulturist saab vajaliku koormuse kätte palju väiksema korduste arvu ja raskuste juures kui pikakasvuline. See oli ka põhjus, miks ma ei saanud kunagi kükke teha koos väikesekasvulistega. Minu pikemad jalad vajasid rohkem kordusi ja suuremaid raskusi. Mulle sai selgeks, et ühe või teise eesmärgi saavutamiseks on olemas mitu erinevat mooust.

Järgneb …

Autor: joker