Legendaarne Arnold – osa 22
„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall
See lühike aeg, mis mul õnnestus treenida koos Reg Parkiga, aitas mul paremini kui miski muu aru saada teiste tippkulturistide treeningupõhimõttetest, asjadest, millest mul kuni viimase ajani oli kaunis udune ettekujutus. Tuleb proovida mitmeid erinevaid teid ning leida oma kehatüübi jaoks parim. Kuulasin ja panin kõik kirja. Lõpuks lubas ta mind kutsuda tuleval aastal Lõuna Aafriksse, et seal koos esineda, kuid seda kõike tingimusel kui võidan Mr.Universumi. Ta oli kindel, et saan sellega hakkama, kui vaid kõvasti trenni teen.
Saalis tagasi olles hakkasin treenima rangelt Regi õpetuste ja soovituste järgi. Regil olid teatud harjutused, mis erinesid minu omadest ja ma lülitasin nad kohe oma programmi. Teadsin, et mul tuli nüüd enda suhtes muutuda ülikriitiliseks. Mu nõrgad kohad nõudsid erit põhjalikku analüüsi ja enneolematut pingsat tööd.
Pidevalt mõõtsin oma sääri, käsi ja reisi. Et arengust oleks selgem pilt, kandsin tulemused koos kehakaaluga kalendrisse. Mul oli abiks ka fotograaf, kes pildistas mind iga kuu. Igat võtet analüüsisin luubiga.
Kohtumine Reg Parkiga tuli mulle kasuks õige mitmeti. Regi mõju tulemusena tärkas minus soov muutuda paremaks isiksuseks. Kusagil peale üheksateistkümnendat eluaastat algas minu elus kohati tobe ja naeruväärne periood. Olin selleks ajaks juba füüsiliselt täiesti väljaarenenud ja kaalusin 240-250 naela (113kg). Ma olin juba omaks võtnud teatava tuntuse ning üleolekutunne ümbritseva suhtes saatis mind kõikjal. Mulle tundub, et kui inimene on tipule väga lähedal, kuid mitte päris tipus, võib ta libastuda ning hakata ennast ette kujutama sellena kes ta tegelikult veel pole ja seda, mis ta siis teeks, kui oleks.
Tundsin juba siis, et olen parem kellest tahes, pidasin ennast TÕELISEKS SUPERMANIKS. Ma olin tugev ja tänavatel ringi liikudes lasin seda ka oma käitumises välja paista. Ja kui keegi julges teha mulle halvakspaneva märkuse või muul moel mind häirida, siis võisin talle lihtsalt vastu pead virutada. Ma olin agressiivne ja jõhker. Minu maailmapildis domineeris vaid üks asi jõud. Sageli juhtus nii, et astusin sisse õllesaali kus me peale treeningut lõõgastusime ning alustasin kaklust, ilma et selleks vähimatki põhjust oleks olnud.
Need olid hirmsad ajad. Tagasi vaadates on mul kõige pärast väga piinlik. Olin lihtsalt üks ennasttäis poisinolk.
Järgneb …
Autor: joker