11. juuli 2005

Legendaarne Arnold – osa 25

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Oma poseerimiskavades loobusin teiste kopeerimisest. Töötasin välja poseerimiskava, mis sobis just ainult mulle, minu keha ja minu stiiliga. Lõikasin ajakirjadest välja poseerivate kulturistide pilte. Mõnikord huvitas mind nende juures ainult mingi konkreetne piirkond või kehaosa, millele ma siis pliiatsiga ringid ümber vedasin. Fotod, mida ma uurisin, polnud mitte ainult kulturistidest, vaid teinekord ka modellidest ja tantsijatest, kelle huvitavaid asendeid ja poose kavatsesin oma kava koostamisel kasutada. Püüdsin luua midagi originaalset, jõulist ja dünaamilist, midagi ilusat. Võtsin oma kavasse kakskümmend poosi. Tegelesin kaua oma kava viimimtlemisega, täiustasin seda pidevalt , töötasin välja sujuvad üleminekud ühest poosist teise. Lõpuks oli kava valmis. See oli midagi sellist, mille kohta võis öelda see on Arnold.

Mu kehaehitus oli pisut rohmakas ja tahumatu, kuid see-eest proportsionaalne ja väliselt elegantne.
Seda kõike pidin poseerimisel ja kavade koostamisel arvestama. Ma olin nagu kass, nõtke ja painduv. Tahtsin oma kavasse panna võimalikult palju liikumist. See oli asi, millest tundus vajaka olevat enamiku kulturistide kavades, tahtsin liikuda nagu kass, graatsiliselt ja sujuvalt. Jah, just nimelt nagu kass, see mõjuks ja läheks peale. Sulgesin silmad ja püüdsin ette kujutada, kuidas see võiks välja näha käsikäes minu rohmakas keha ja kassilik graatsia.

Üha sagedamini hakkasin mõtlema tõelisest meisterlikkusest. Poseerimist harjutades katsusin püsida ühes kindlas poosis vähemalt minuti. Seda selleks, et suudaksin paremini kontrollida oma keha, vältida kõikumisi ning lasta lihastel poos selgeks õppida”. Mul oli oma poseerimisest isegi film, mida ma ei väsinud vaatamast. Jälgisin iseennast, kritiseerisin ja analüüsisin. Kulutasin lõputult aega vigade üle juurdlemisele. Nii ma õppisin. Poseerimine on tõeline teater, mulle see meeldis. On suur hulk kulturiste, kes ei pööra poseerimisele migit tähelepanu, ja samuti on täiesti kindel, et nad ei võida ka mitte kunagi.

Jälgisin ka teiste poiste poseerimist ja vaatasin nesit filme. Eriti tähelepanelikult uurisin neid, kellega mul tuli koos võistelda, Katsusin välja selgitada nende nõrgad ja tugevad kohad. Kavatsesin nad võistlustel lihtsalt üle poseerida.Panin tähele, kui nad tegid aeglasi poose ning arvestasin, et mina võiks selle ajaga, kui nemad teevad ühe poosi, teha kolm. Seega oleks mul võimalus näidata ennast kohtunikele palju rohkem kui nemad. Muutusin oma võidus üha kindlamaks.
Igal õhtul enne magama heitmist mõtlesin: mida paremini sa poseerid Arnold, seda kindlamaks sa muutud, seda vähem emotsioone peegeldub su näos. Hoia oma nägu lõtv. Su näos peab olema võitja pilk. Sa oled ju võitja Arnold!” Kordasin seda mõtet endale mitu korda päevas.

Järgneb …

Autor: joker