Legendaarne Arnold – osa 9

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Meil oli sisustatud jõusaal ja mul tuli hakata seal harjutama iga päev peale lõunat. Et sealses tõstesaalis olid ainult kangid ja kettad, pidin kodust kaasa tooma veel mõned hantlid ja endavalmistatud masinad. Juhtkond suhtus minu treeningutesse täie tõsiduse ja rangusega. Kui korrapidajaohvitser juhtus saali akna alt mööda minema ja leidis mu tegevusetult istumas, ähvardas ta mind alati aresti pista. Igapäevane tankide hooldus oli töö, millest kõrvalehiilijaid ootas karistus. Kuigi minu tegevuseks oli nüüd treening, polnud suhtumisel vahet. See oli korraldus nagu iga teinegi, mida tuli lihtsalt täita. Ma olin rahul ja kasutasin seda kui võimalust jätkata kolm aastat tagasi alustatut: oma muskulatuurse baasi loomist. Sõin neli-viis korda päevas. Mul lubati süüa kõike mida tahtsin ja vajasin.
Kogu selle aja mil sõjaväes teenisin jagasin oma treeningu kaheks- kulturismiks ja klassikaliseks jõutõstmiseks. Jõutõstmisel oli minu silmis väga tähelepanuväärne imidz: sageli kujutasin end tugeva mehena, kes on võimeline üles tõstma suuri raskusi ja veel pikka aega saatis mind jõutõstmisele omane spetsiifika.. Enne 18-ks saamist olin isegi võistelnud Austrias raskekaalus ja saavutanud esimese koha. Kuid peale Mr. Euroopa juunioride tiitlit tegin jõutõstmisega lõpu. See polnud see mida ma tahtsin. Tegin seda esmajoones tõestamaks, et kulturistid mitte ainult ei paista tugevad välja vaid ka on ja nende lihased pole üksnes butafooria.
Paljud kahetsevad armees oldud aega, kuid minu jaoks polnud see raisatud aeg. Sõjaväest saabudes kaalusin 101 kg. Olin juurde võtnud 11kg. See on olnud läbi aegade mu suurimaks protsessiks, mille saavutamiseks oli kulunud kõigest aasta. Pärast võitu Mr. Euroopa jun. valimistel astus minu juurde üks kohtunik, mees keda ma edaspidi nimetan Schneckiks. Tal oli Münchenis oma saal ja ajakirja toimetus. Ta tuli ligi ja ütles: ”Schwarzenegger, te olete kulturismis tõeline leid. Teid võiks Saksamaal oodata suur tulevik. Niipea kui vabanete armeest, oleks kena kui tuleksite Münchenisse ja hakkaksite juhtima minu tervise ja kulturismiklubi. Võiksite treenida niipalju, kui vaid tahate. Järgmisel sügisel maksaksin kinni isegi teie sõidu Londonisse, et saaksite vaadata Mr. Universumi valimisi.”
„Mis mõttes vaadata? Mis te sellega mõtlete?”
„Teil on võimalus oma silmaga näha Mr. Universumi valimisi,” kordas ta. „Näeksite seal mehi ja saaksite inspiratsiooni ja uut jõudu sellest.”
„Vaatama … !” see sõna justkui lõikas mu hinge. Ta vaatas mind naeratades :”Ega te mõtle siis ometi et …?”
„Just nimelt:” vastasin ma: ”Ma kavatsen võistelda.”
„Ei-ei, seda te küll ei saa. Need poisid on seal sellised härjad et … nad on lausa loomad, sellised keda te ei suuda endale ettegi kujutada. Ega te tahaks siis ometi nendega võistelda … vähemalt veel mitte.!”
Ta rääkis nagu oleksid need poisid minust ei tea kui kõrgelt üle. Igal juhul seni, kuni ma ta pakkumist polnud veel tagasi lükanud, lubas ta sõidu Londonisse ja ma kavatsesin teha oma tahtmist mööda.
„Kui ma sinna sõidan , siis võistlema, mitte vaatama,” ütlesin talle.
„Muidugi-muidugi,” vastas Schneck ja muigas jälle.

Autor: joker