Legendaarne Arnold – osa 33
„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall
Küsisin endalt, mida sa saad veel ära teha Arnold, et olla parim? Lõpuks avastasin, et lihaste kasvatamiseks on parim ¨hokiteraapia. Kui teed kümme seeriat sama või ükskõik millist teist harjutust järjepidevalt ja pikka aega, siis su lihaskond harjub lõpuks sellega, see muutub rutiiniks ning areng peatub. Seega edaspidi võtsin 1x nädalas kaasa oma treeningpartneri, osa inventarist ning sõitsin linnast välja. Iga kord keskendusime ainult ühele kindlale harjutusele, ühele lihasrühmale. Mäletan, et esimesel päeval tassisime metsa 113kg-se raskuse kangi ning tegime siis kükke 3h ühtejärge. Alustasin 113kg -e kangiga ja tegin 20 kordust. Seejärel tegi mu partner , mis ta suutis. Siis oli jälle minu kord. Lõpetasime kui olime kumbki teinud 55 seeriat kükke. Viimane tund tundus lõputuna , aga mõjus hästi. Meie reied olid punnis nagu õhupallid. Esimesel korral ¨okeerisime oma jalgu sedavõrd, et peaaegu terve järgneva nädala ei suutnud me kumbki käia. Meie jalad polnud siiamaani tunda saanud mis on üks 55-seerialine treening ja nüüd ei jäänud neil muud üle kui taastuda ja kasvada.
Sellised väljasõidud muutusid regulaarseks. Võtsime kaasa ka tüdrukud, kes meile süüa teeksid. Tegime lõkke üles ja püüdsime kogu treeningu muuta väikeseks omavaheliseks võistluseks. Vaatamata sellele, et meie treeningud olid väga rasked oli meil hea ja lõbus olla. Kui olime lõpetanud lihaste ¨okeerimise, jõime veini ja õlut ning mõnikord jäime päris purju. Tahtsime siis olla ja käituda nii nagu oleksime tõelised jõumehed möödunud sajandi lõpust. Teinekord läksid meie tembud lausa välja tobedusteni. Haarasime uuesti oma kangid, kuid vein ja õlu olid muutnud meid nõrgemaks ning raskused mida me püüdsime üles upitada, prantsatasid üles jõudmata maha tagasi. See oli ilus aeg! Õhtuti tegime endale süüa, istusime lõkke ääres ja armatsesime tüdrukutega.
On väga oluline, et see millega sa tegeled sulle ka meeldiks. Meile meeldis treenida. Treenisime lageda taeva all, võistlesime üksteisega, saime tunda valu oma lihastes. Kükke tehes tõmbusid meie jalalihased tihtipeale krampi ning me viskusime murule ja püüdsime jalgu masseerides oma valu leevendada. Siis tundsin esimest korda kuidas valu võib naudinguks muutuda. Valu oli meile kasulik. Treenisime valu piiril, et ¨okeerida oma lihaseid. Suhtusime valusse kui vajalikku ja positiivsesse, kuna teadsime, et tänus sellele me kasvame ja areneme.
Täiesti ootamatul oli valu mulle naudinguks muutunud. Ma poleks seda iial teistele seletada osanud, teadsin mida nad ütleks. Nad oleksid öelnud, et olen veidrik ja masohhist. Kuid see polnud tõsi. Ma vaid muutsin valu enda jaoks naudinguks, mitte valu enda pärast, mitte seetõttu, et mulle oleks enesepiinamine väga meeldinud, vaid sellepärast, et valu tähendas arengut. Meie enda vahel oli enesepiinamine auasi ja me isegi hooplesime kui suurt valu on keegi meist võimeline taluma.
Endiselt oli iga nädalalõpp väljasõitude päralt, kus püüdsime oma lihastele anda seda , mida nad igapäevastel treeningutel ei saanud. Põhimõte oli lihtne – üllata oma keha. Ära tee alati seda mida ta ootab, millega ta harjunud on. See oli täiesti uus seisukoht lihaskonna arendamisel. Võisin enda peal näha , milliseid hämmastavaid tulemusi see andis ning edaspidi propageerisin seda kui uut ja iseseisvat kulturismi meetodit.
Järgneb …
Autor: joker