Legendaarne Arnold – osa 43
„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall
Riietusruumis oli Sergio juba ülespumbanud. Ma ei lasknud talt pilku. Ise ei teinud ma ühtki liigutust lahtiriietumiseks. Ma lihtsalt vaatasin teda, iga tema liigutust, mis ta tegi. Ta tegi väikese pausi ja vaatas minu suunas, kas ma olen hakanud juba lahti riietuma. Teadsin, et tema etteaste aeg oli käes. Lõpuks kaks minutit enne lavaleminekut tõmbasin ruttu poseerimispüksid jalga ja määrisin end õliga kokku.
Politseil oli tegemist, et fänne lavalt eemal hoida. Fännid olid tõeliselt hoos. Mõned karjusid: Sergio, Sergio…, kuid nende hääl jäi nõrgaks nende vastu, kes karjusid Arnold, Arnold …! Nad hoidsid käes plakateid ja lippe ning püüdsid lavale ligemale tungida kuid politsei lõi nad ähvarduste saatel tagasi.
Hetkel kui teadustaja tegi teatavaks mu võidu ja kena tütarlaps ulatas mulle karika, mille jaheda ja hõbedase külje oma külje vastu surusin, teadsin, et olen jõudnud kulturismis nii kaugele kui kaugele üks kulturist üldse jõuda võib. Nüüdsest tuli mul kaitsta vaid omaenda tiitlit ja see pani asjad minu jaoks hoopis teise valgusesse. Ma olin löönud platsi puhtaks. Nii see tõesti oli. Kahe nädala jooksul olin võistelnud kolmes linnas ja võitnud kõiki arvestatavaid kujusid. Mr.Olympia on teatavasti kõige kõrgemataselisem võistlus. Olin saavutanud selle, millest unistasin, mida tahtsin. Mu ego ei vajanud enam rahuldust võitudest. Kuid samas oli ka hinges väike erutus. Kulturism ja võidud olid mul siiani omaette eesmärgiks. Tahtsin olla parima kehaga mees maailmas. Olin seda nüüdseks saavutanud, kuid üles kerkis uus küsimus -kuidas seda kõike rahaks teha. Äritegevusse olin pühendunud ajast, mil ostsin omaenda jõusaali. Mul polnud nüüd enam tarvis tõestada, et olen läbi aegade parim kulturist. Nüüd tahtsin pöörduda laiade masside poole, inimeste poole, kes ei teadnud kulturismist midagi ning tõestada ka neile jõutrenni kasulikkusest.
Võidu sära on mulle alati meeldinud. Eriti kui olin seda tunda saanud läbi raskete võistluste. Mulle tundus, et olin jätnud oma jälje kulturismi ajalukku. Olin hakanud tegelema juba äri ja näitlemisega. Minu näitekunsti õpingud avasid mulle täiesti uue, tundmatu maailma – minu enda, õppisin end analüüsima, kes ma olen ja mida olen saavutanud.
Tänu oma majandusalasele haridusele ja praktilistele teadmistele, mis ma sain Weiderilt, tundsin, et olen valmis jätkama iseseisvat äritegevust. Korraldasin posti teel rea treeningkursusi, mis andis mulle võimaluse olla abiks tuhandetele kulturismihuvilistele üle kogu maailma. Saatsin laiali fotoalbumeid, särke, poseerimispükse, personaalseid treeningkavasid. Viisin läbi seminare kogu maailmas – Jaapanis, Austrias, Lõuna-Aafrikas, Hollandis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Soomes, Hispaanias, Kanadas, Mehhikos ja USA-s. Püüdsin kaasa aidata kulturismivõistluste korraldamisele Ameerikas. Et hoida oma nime endiselt au sees ja tõsta oma populaarsust jätkasin samas tiitli kaitsmist.
Lõpptulemusena tahtsin seda, et iga inimene, kes kangi kätte võtab, mõtleks sealjuures alati Arnoldi peale.
Arvan, et kõige tähtsamad asjad, mida ma kulturismitreeningutega arendasin endas, olid minu isiksus ja karakter. Kui sul on füüsiliselt hästi arenenud keha ja kui sa oled alati endas kindel, siis kummardatakse sulle kõikjal, sinu juures tahetakse olla ja sinu jaoks tehakse paljugi. Kui ma noor olin, siis valdas mind seesama ebakindlus, mis
enamikke lapsi. Kuid kui ma kulturismile pühendusin ning avastasin, et on olemas midagi sellist, mis mul hästi välja tuleb, siis fzkasvas ka julgus ja enesekindlus. Usun, et treeninguga saadakse üle paljudest oma muredest ja probleemidest. Panin tähele, et mida rohkem ma treenisin, seda vähem agressiivseks mu loomus muutus. Treening aitas maandada pingeid ja õpetas mind lõdvestuma. Alati pärast tõsist treeningut tundsin, et olen millegi suure ja tähtsaga hakkama saanud. Tundsin endas jõudu ja julgust, et läbi lüüa mujalgi, teistel elualadel. Märkasin, kuidas inimesed ringi sagivad, sooviga elus midagi ära teha, aga tunnevad end allasurutuna ega oska oma probleemidele lahendust leida. Usun, et ilma treeninguta oleksin ise samasugune olnud. Olin jõudnud arusaamisele, et peaaegu iga tõsine saavutus iga võitlus ja tulemus nõuab aega ja tõsist tööd.
Harjutasin end range distsipliiniga. Kuidas oma keha täielikult valitseda, kuidas valitseda iga lihast eraldi. Mu distsiplineeritus oli mulle abiks kõikjal igapäevases elus. Suureks abiks oli ta mulle näitlejaks õppimise juures. Kui ma mõnikord ei tahtnud mõnda asja õppida, siis mõtlesin tagasi selle peale, milliseid pingutusi ja ohvreid nõudis Mr.Universumi tiitlivõit ning see aitas alati edasi. Kulturism muutis mind täielikult.
Järgneb …
Autor: joker