Legendaarne Arnold – viimane osa
„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall
Ma meeldisin Barbarale kui inimene, mitte kui kulturist, kui Mr.Universum. Tegelikult ta ei teadnudki spordist midagi ning seda, et mul olid mõningad võidud ja tiitlid sai ta ka teada alles mõned nädalad peale meie kohtumist Ma olin tema jaoks lihtsalt Arnold. Me käisime koos väljas ning ta oli mulle abiks inglise keele õppimisel. Ta hoolis minust väga ja ma tundsin temast õhkumas armastust.
Meie kohtumised kestsid kuni augusti lõpuni. Tema sõitis siis koju tagasi San Diegosse, mina Euroopasse. Peale lahkumist mõtlesin ikka veel tema peale. Ma isegi kirjutasin talle. See oli küll asi, mis oli minu puhul lausa ennekuulmatu. Mu sõbrad hakkasid mu üle nalja heitma, öeldes, et Arnold on armunud. Ma olin üllatunud, et see minus nii selgesti välja paistis.
Jõudsin Ameerikasse tagasi oktoobris, kuid New Yorki jäin ma alles detsembri keskpaigast. Helistasin New Yorgist Barbalale ning leppisin kokku, et külastan teda niipea kui olen tagasi Kalifornias.
Kogu tagasitee lennukis valdasid mind segased mõtted – mis minuga küll lahti on? Miks ma jätkasin suhtlemist selle tüdrukuga? Ainus, millest ma aru sain oli see, et tema pärast olin ma lubanud oma ellu tulla midagi sellist, mille eest varem end kõigiti kaitsta olin püüdnud. Meie suhtes Barbaraga oli midagi enamat kui lihtsalt meelelahutus ja lõbutsemine. Ma tahtsin väga temaga olla.
See oli mulle täiesti uus kogemus. Hakkasin arutlema oma tunnete üle, mõistmaks, miks see kõik juhtus. Nagu alati, nii ka nüüd katsusin olla enda vastu aus. Mind ajas segadusse see, et Barbaraga olin ma tundnud midagi palju enamat kui ainult rahuldust füüsilisest suhtest. Mulle meeldis see, et olin õnnelik. Ma olin leidnud kellegi, kes mind armastas ja kes tõeliselt minust hoolis. Kaks aastat hiljem kui t aoli kooli lõpetanud ja ta võis tulla Santa Monicasse päriseks, otsustasime, et jääme kokku. See oli temapoolne soov, kuid ma olin sellega nõus kohe. Mulle meeldis, et koht kus ma elan, ei tähendanud mulle enam ainult kohta kus elada, olla ja magada, vaid midagi hoopis rohkemat.
Tasapisi arenes meie vahel aga välja konflikt. Ja põhjus oli selles, et tema kui tasakaalukas naine tahtis tavalist, kuiva elu. Aga mina kui mittetasakaalukas mees ei suutnud mõeldagi, et võiksin elada vaikset ja igavat elu. Ta oli mõelnud, et ma saavutan omal alal maksimumi ja jään siis rahul kuhugi paigale. Minu nägemusega see aga kokku ei läinud. Minu jaoks on elu pidev võitlus. Elu ei tähenda lihtsalt eksisteerimist, äraelamist, vaid edasiliikumist, kõrgemale jõudmist, saavutusi. Kui ta nägi kuidas ma kulturismist filmindusse siirdusin, arvan, et ta mõistis, et meie edasine kooselu ei saa jätkuda. Kui ma sõitsin Alabamasse filmi „Stay Hungry võtetele sõitis Barbara tagasi oma koju.
See oli mulle raske aeg. Tundsin nagu oleks midagi mu küljest ära rebitud. Ma olin kaotanud midagi head ja ilusat. Barbara oli mind õpetanud naisterahvast hindama. Hingelt oleksin tahtnud jääda temaga. Mõistusega võttes sain aru, et sellest poleks nagunii midagi välja tulnud. Ma tahtsin edasi areneda, edasi liikuda, kuid elu, sellisena nagu tema seda ette kujutas, poleks mulle seda võimaldanud. Ma olin tunda saanud, kui ilus võib olla üks suhe kahe inimese vahel, kuidas see võib rikastada su elu ja hinge.
Nüüdseks olen ma kulturismist tagasi tõmbunud, kuid ma pole teda maha jätnud. Ma lihtsalt ei võistle enam. Ma võiksin rääkida endast kui kulturistide juhist, eestvedajast. Palju kordi olen end tundnud nende emana. Nad tulevad minu juurde kõigi oma muredega. Nad kirjutavad mulle oma probleemidest. Igal aastal enne võistlusi küsivad nad mult kus nad võiksid osaleda ja millise kehakaaluga, milliseid poseerimispükse jalga panna, millist õli kasutada ja kuidas poseerida. Nad tahavad mu nõuandeid lepingute sõlmimisel ja abi kulturismialast artiklite kirjutamisel.
Igal suvel kui ma nendega koos treenin, tunnen ennast emotsionaalselt liigutatuna. Ükskõik kellega sa koos treenid, on huvitav kuidas kehad muutuvad üheks. See on umbes midagi sellist, nagu kellegagi kolmeks kuuks abielluda – kõike tehakse koos, treenitakse koos, süüakse koos, lamatakse päikese all koos, veedetakse vaba aega koos, julgustatakse üksteist, ollakse üksteisele toeks.
Ma olen alati liider, kuna olen väga vastutulelik inimene. Ma olen võimukas isiksus. Ja samuti võin öelda, et ma olen kõige kogenum kulturist, kõige edukam kulturist. Olen reisinud kõikjal maailmas. Ma olen kaotanud kõigest kolmel võistlusel – ja ka siis tulin alati teiseks.
Paljude jaoks olen ma kangelane ja sellepärast ongi minust saanud eestvedaja. Nüüd kus ma enam ei võistle, püüan anda endast parima Mr.Olympia ja Mr.Universumi korraldamisel. Ma tahaks, et kulturismis hakkaksid liikuma suuremad rahad ja ma sooviks, et põhiosa sealt läheks võistlejatele.
Mida ma ka elus veel ei teeks, tahaksin alati olla kulturismi toetaja ja propageerija.
(Lõpp)
Autor: joker