Marek Morozov lükkab ümber leivinud toitumismüüte

Küsitleb Sparta Spordiklubi toimetaja
Vastab Marek Morozov

Müüt: Kartul teeb paksuks.

Tegelikkus: Kartul on küll üks suurema energiasisaldusega köögivilju, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Kartul sisaldab peamiselt süsivesikuid. Võrdluseks võib tuua teravilja(riis, kaer, tatar, makaron) mille 100 grammi kuivaine süsivesiku sisaldus võrdub umbes 300 grammi kartuliga.

Müüt: Külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega.

Tegelikkus: Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, millal viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Müüt: Munad sisaldavad palju kolesterooli, sellepärast tuleks neist loobuda.

Tegelikkus: Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli(head), kuid vere kolesteroolitaset tõstab pigem suur küllastunud(halb – toa temperatuuril tahkes olekus) rasvade sisaldus toidus. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine ning munavalk on väga kõrge toiteväärtusega.

Müüt: Sealiha on tervisele kahjulik ja teeb paksuks.

Tegelikkus: Rasvane sealiha, mis sisaldab palju küllastunud rasva(valge pekk) ja kolesterooli, võib tõesti tõsta kehakaalu ja tekitada suurema südamehaiguste riski. Küll aga punane sealiha(filee) on väga hea raua- ja valguallikas.

Müüt: Ma pole paks, ma olen lihtsalt suure kondiga.

Tegelikkus: On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab ”kontide” süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.

Müüt: Söömine pärast kella 6-7 õhtul teeb paksuks.

Tegelikkus: Võib süüa ka kell 10 õhtul, kuid peab teadma mida ja mis koguses. Kaal kasvab ikkagi siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise.

Müüt: Mõned toiduained, nagu greip, roheline tee, pipar „põletavad“ rasva.

Tegelikkus: Kahjuks ei ole olemas selliseid toiduaineid, mis põletaksid rasva. Mõned toiduained, näiteks kofeiin kiirendab küll ainevahetust, kuid selle mõju on lühiajaline.

Müüt: Rasvad on kahjulikud ja neid ei tohiks mingil juhul süüa.

Tegelikkus: Vastupidi. Rasvad on eluks vajalikud, nad on asendamatute rasvhapete allikaks, ilma rasvadeta ei saaks keha ka rasvas lahustuvaid vitamiine vastu võtta. Piirata tuleks vaid küllastunud rasvhapete söömist(tahket), mis esinevad peamiselt loomsetes toiduainetes, sest need põhjustavad kolesterooli ladestumist ja soodustavad südame-veresoonkonnahaiguste teket. Eelistada tuleks taimseid rasvu ja õlisid.

Müüt: Ainult hamburger on „rämpstoit“.

Tegelikkus: Iga toit, mis sisaldab palju suhkrut, rasva, soola ja lisaaineid, kuid vähe vitamiine ja mineraalaineid, muutub tihti süües „rämpstoiduks“. Mõni harv hamburger muu toidu vahele ei ole veel „rämpstoit“. Suuremaks ohuks on hoopis hamburgerieinega kaasnevad friikartulid ja karastusjook.

Müüt: Saunas higistades saab liigsest rasvast lahti.

Tegelikkus: Kahjuks ei saa. Saunas kaotame küll rohkesti vedelikku, mille aga hiljem tagasi joome.

Müüt: Light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta.

Tegelikkus: Ainult sellest ei piisa, kogu toitumine peab olema tasakaalus. Päris rasvavaba toidu söömine hoopis kahjustab tervist ja põhjustab hormonaalhäireid organismis.

Müüt: Kes teeb sporti, võib kõike süüa.

Tegelikkus: See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Sellepärast peab teadma millal mida süüa.

Müüt: Mida rohkem sporti tehes higistada, seda rohkem kehakaal rasva arvelt kaob.

Tegelikkus: Kahjuks nii see ei ole. Kaalu langetamiseks ehk rasvade põletamiseks on otsustav õige pulsisagedus. Kuldnereegel on, et treeningu ajal peab inimene olema võimeline suhtlema, sest ainult siis toimub veel rasvapõletus. Jätke sobiva pulsisageduse leidmiseks meelde järgmine valem: 0,6–0,7 x (220 – vanus) ning sellise pulsisagedusega peaks treenima järjest alates 30 minutist. Kõrgema pulsiga treenides kaotame küll rasva aga samas kaotame lisaks ka oma lihasmassi.

Müüt: Paastumine on tervislik viis organismi ”puhastada”.

Tegelikkus: Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui valguvarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa jt. organite valkusid. Paastumine kahjustab tervist ja on mõttetu, selle kahjulikud tagajärjed võivad avalduda pikema aja möödudes.

Müüt: Suhkru söömine põhjustab diabeeti.

Tegelikkus: Kui diabeeti ei ole, siis suhkru söömine seda ei põhjusta. Diabeedi riski suurendab ülekaal, kuid ei ole tähtis, mille söömisel see on tekkinud. Diabeetik peab jälgima mitte ainult suhkru, vaid ka muude süsivesikute sisaldust toidus.

Müüt: Pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

Tegelikkus: Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.

Müüt: Kõhnumist soodustavate „rasvapõletajatega“ on võimalik kaalus alla võtta 10- 15 kg kuus.

Tegelikkus: See ei ole füsioloogiliselt võimalik. Üle 100 grammi ööpäevas pole võimalik rasva „põletada“. Kui kehakaal langeb kiiremi kui 3 kilo kuus, tähendab see seda, et kaotatakse ka oma lihasmassi. Lisaks on suurenenud risk muudele tervisehädadele.

Müüt: Paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.

Tegelikkus: On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toiduaineid ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia puhul peab loobuma teatud toiduainetest.

Müüt: Karastusjoogid ei tõsta kehakaalu.

Tegelikkus: Kui juua soojal suvepäeval 1,5 liitrit karastusjooki, mis sisaldab umbes 150 g suhkrut ja annab ligi 600 kcal energiat, siis on vähese energiakulu korral kehakaal kiire tõusma. Parimaks janu kustutajaks on vesi.

Müüt: Inimene peaks jooma vähemalt 3 liitrit vett päevas.

Tegelikkus: Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas umbes 2 – 2,5 liitrit vedelikku. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja kohvi, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub igasugune vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.

Müüt: Gaseeritud vesi teeb paksuks.

Tegelikkus: Ei tee. Puhas vesi, olgu siis gaseeritud või gaseerimata, ei anna energiat, teinekord võib gaseeritud vesi küll tekitada maos lühiajaliselt täiskõhutunde. Maitsestatud veed võivad sisaldada ka vähesel määral suhkrut, seega ka energiat. Kui palju, seda saab teada pakendilt.

Müüt: Destilleeritud vee rohke joomine aitab puhastada organismi.

Tegelikkus: See võib tervist lausa ohustada, kuna destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal: liigne vesi tungib rakku, rakud paisuvad ja võivad kahjustuda.

Müüt: Pakendatud mahlad on kasulikud ja sisaldavad palju vitamiine.

Tegelikkus: Paraku sisaldavad pakendatud mahlad päris palju suhkurt ja muid säilitusaineid ning nende vitamiinide sisaldus on üsna väike.

Originaalartikli leiad Sparta Spordiklubi kodulehelt
[url=http://www.spartasport.ee/nouanded/toitumisnouanded/uudis/2012/01/10/marek-morozov-lukkab-umber-leivinud-toitumismuute/]Kliki siia…[/url]

Autor: Sparta Spordiklubi toimetaja”;i:57;s:14:” Marek Morozov