Martin Mägi aus ülestunnistus: miks ma austan roosasid hantleid?
Spordiklubi Sparta liige Martin Mägi viskas eelarvamused nurka ning läks koos oma naisega Indrek Verro juhitud PumpFX-i tundi. Mida tõsine jõusaalihai Martin Mägi elu esimeses ”roosade hantlite tunnis” üle elas? Loe Martini lustakat reportaaži.
”Ma olen üsna kogenud vend. Teinud läbi teinud muuhulgas Smolovi kükikava ja tean, mida tähendab raske trenn. Naisega Pumpi läksin selleks, et saada „pisut aeroobset“. Teadagi, PumpFX on ju trenn, kus käivad naised, kelle jaoks päris jõusaalis piisavalt väikeseid hantleid pole, eks.
Indrek on väga mõnus treener, seletab asjatundlikult harjutusi ja ütleb, et asju tehakse natuke teistmoodi kui jõusaalis. Soovitab alguses raskuseid maha võtta. Mis mõttes? Kükkida veel vähem kui 15 kiloga? Ei ole võimalik.
Algab tehnikatund. Ma armastan kükke ja teen neid korralikult, ass to grass. Indrek ütleb, et nii sügavale ei pea kükkima, aga see on vaba valik.
Järgnevad jõutõmbed. Ma armastan jõutõmbeid. Edasi tulevad seljatõmbed, rinnalt surumine ja teised mõnusad baasharjutused. Ma armastan neid harjutusi ja lasen täie mõnuga. Indrek naeratab.
Trennis koos vanade kaladega
Tehnikatund saab läbi, nahk on mõnusalt märg, sisse tulevad Pump FXi vanad kalad. Muusika hakkab tümpsuma, Indrek loeb takti – 1,2, 3, 4 – 1, 2, 3, 4. Vahepeal läheb mul korra sassi, Indrek naeratab reipalt ja julgustavalt. Indrek peatab muusika ja ütleb, et soojendus on läbi, pange raskuseid juurde. See oli alles soojendus? Ma vaatan lõõtsutades, kuidas mu enesehinnang koos higiga põrandale niriseb. Joon vett, raskuseid juurde ei pane. Ära ka ei võta, kuigi peaks.
Kükkide jada hakkab otsast peale ja tundub juba üsna pikk, lõpuks hakkab Indrek lugema : 4! 3! 2! 1!. Vabanemise asemel teab Indrek, et kuusteist korda veel. Vaatan oma naist, ta isegi ei lõõtsuta korralikult. Püha jumalaema, nüüd ta kükib minust sügavamale?!
Lõpuks saab jalatöö otsa. Selili lendamine, hõikab Indrek, jumal tänatud, et saan pikali visata.
Selg! Jõutõmme! Seljatõmme! Rinnalevõtt! Mul käib pea kergelt ringi. Naised mu kõrval on higiseks läinud. Indrek ei oleks nagu üldse trenni teinud, viskab nalja ja pakatab energiast.
Biitseps! Uuesti seljatõmbed! Jõud on otsas. Ma ei loe ammu enam korduseid, vaid minuteid trenni lõpuni. Neid on kakskümmend. Hakkan viilima ja võtan pisut püstisema asendi, lootuses, et see võidab mulle paar minutit. Indrek vaatab saali ja ütleb, et ärge olge nii püsti.
”Respect, naised!”
Triitseps! Ette kummardades käe sirutus taha. Selle väikse hantliga. Käsi ei liigu enam selle väikese hantliga, ma ei usu seda ja vaatan, mis tal peale kirjutatud on. See on kolmekilone. Ei ole võimalik, et ma seda liigutada ei jõua.
Võtke uuesti kang, althaardes, teatab Indrek. Kangil on kümme kilo, kuid sõrmed annavad vaikselt järele, nagu oleks seal sada. Kõik, viisteist minutit enne lõppu on minu jaks otsas ja trenn läbi.
Koridoris lõõtsutades mõtlen, et millal ma viimane kord nii läbi olin. Ei tule meelde. Pump FX oli raskem, kui sõjaväes talvel metsas täisvarustuse ja gaasimaskiga jooksmine. Mul on küll jalatrennis pingutusest pilt mustaks läinud, kuid ma pole kunagi olnud energiast nii tühi, kui praegu.
Saalis vehivad naised hantlitega edasi. R-E-S-P-E-C-T. Nüüd ma tean, miks see lugu seal lõpus on. Lähen pesema, kuid ei tunne ennast loobujana. Ma andsin endast tõesti sada protsenti.
Järgmisel päeval käin ringi naeratusega. Räägin kõigile, kuidas ma esimest korda Pump FXis käisin, mida ma seal tundsin ja kuidas ma põrusin. Soovitan kõikidel meestel, kes jõusaalis käivad, leida endale aeg, õige intensiivsus ja Pump FX endale kavasse võtta. Mina leidsin endale uue tõsise väljakutse ja Pump FX saab püsiva koha mu treeningplaanis.
Roosade hantlitega esialgu, ausalt.”
[url=http://spartasport.ee/][pilt=7665][/url]
Autor: Martin Mägi