Massiivselt võimsad sääred ja sportlik sooritusvõime…

Ühel treeningul, kui me olime kastilt kükki tegemas, hakkas üks mu treenitavatest huvi tundma, et miks me ei treeni kunagi eraldi sääri.

„Sa tahad sääri treenida?“ küsisin mina.

„Miks mitte, mulle meeldiks, kui mu sääred oleks suuremad kui praegu. Hetkel tunduvad nad mulle suhteliselt väikesed ja armetud.“

„Oled sa näinud minu sääri?“ küsisin mina. „Pole ka just teab mis suured sääred. Rohkem nagu pisikesed punnid.“

„No nad ei ole nii väikesed kui minu omad.“ nentis treenitav.

„Jah, kuid ma olen ka 15 kg raskem kui sina. Proportsionaalselt hinnates on meie sääred võrreldavad.“

„Sa siis ei treeni oma sääri üldse?“

„Ei.“

„Miks mitte?“

„Esiteks ma vihkan säärte treenimist. Vihkan isoleeritud harjutusi ja teen neid üldiselt nii vähe kui võimalik. Enamus isoleeritud harjutustest/liigutustest on väga ebanaturaalsed ja ei anna sinu sooritusele suurt midagi. Usu või mitte, kuid otsene ja eraldi (isoleeritult) säärte treenimine hoopis kahjustab su sooritusvõimet.“

„Kuidas nii, kas siis selleks, et kõrgele hüpata ja kiiresti joosta ei olegi vaja suuri ja tugevaid sääri?“

„Kindlasti oled kuulnud sellisest legendist nagu Michael Jordan. Ilmselt ei vaidlusta keegi seda, et ta on kõigi aegade andekaim mängija, aga ka võimas hüppaja. Oled sa näinud tema sääri? Tüüp suutis põrgata väga võimsalt, tema jalad olid nagu vedrud. Nii on tegelikult paljudel NBA mängijatel.“

„Kes siis Jordanit ei teaks, kuid kas tema hüppevõime ei tulenenudki sellest, et ta treenis kõvasti sääri?“

„Ei, kaugeltki mitte. Hüppevõime tuleb tegelikult tuharalihastest, reie tagaküljest, alaseljast ja reie – nelipealihastest. Hüppe vägevus sõltub sellest, kui kiiresti ja plahvatuslikult suudavad hüppel põhikoormust kandvad lihased suurt jõudu genereerida. Ja ausalt öeldes säärte osakaal selles tegevuses on väga väike (võrreldes teiste hüppel osalevate lihastega). Õigupoolest isegi tugevad õlad annavad võimsale hüppele suurema panuse kui tugevad sääred.“

„See on küll uudis, poleks seda kunagi arvanudki. Ent isegi teades, et sääred suurt mu hüppesse ei panusta, meeldiks mulle ikkagi, et nad oleks suuremad. Mis sa arvad, kas võiksin lisada oma kavasse päkkadele tõusud?“

„Kui see vaid oleks nii lihtne. Kui veidi kaugemalt pihta hakata, siis praktiliselt kõik kulturismi treeningtehnikad ja meetodid on sooritusvõime seisukohast „surmavad“. Kui sa hakkad oma sääri traditsiooniliste kulturismi kordus/seeria skeemide järgi treenima, märkad peagi, et hüppenööriga hüpates, joostes või hüppeharjutusi tehes lähevad sääred varasemaga võrreldes ebaloomulikult kiiresti täis ja hakkavad põletama.“

„Kas tõesti, kuidas nii?“

„Jah, „kulturismilik“ lähenemine, kordus/seeria skeemid stimuleerivad suures mahus sarkoplasmaatilist hüpertroofiat. Sarkoplasma on müofibrille ümbritsev toitaineterikas vesine olus, mida on suures mahus lihase sees küll ilus vaadata, kuid meie soorituse paranemisele sarkoplasma suurenenud maht säärtes oluliselt kaasa ei aita. Kui sa oled treeninud tüüpilise kulturismi kordus/seeria metoodika järgi, siis tõsi, lihas läheb treeningul hästi täis. Me oleme õpetanud oma lihaseid täpselt treenitavate seeriate lõppedes täis minema. Ent nii ei juhtu enam mitte ainult jõutreeningut tehes. Kui sa oled oma sääri kulturismi treeningumetoodikate järgi treeninud, siis hakkavad su sääred igasuguse sportliku tegevuse käigus väga kiiresti täis minema. Pumbatud ja täis lihastega on aga väga raske midagi edasi teha, tekib põletav tunne. Nii, et säärte funktsioon ja sportlik sooritusvõime sellise kiire pumbatuse korral kannatavad. Ühelt poolt võib pumbatud ja punnis säär hea välja näha, kuid katsuge selliste säärtega pikka maad joosta. Kui sulle on olulisem sooritusvõime, siis otsesele sääretreeningule kindlasti EI.“

„Sellest ei olnud mul küll aimugi.“

„Hei, kaua sa puhkad, tee vahepeal üks seeria ära, siis räägime edasi.“

„Olgu.“

„Kas märkasid seeria ajal, et sääred ei panustanud sellesse liigutusse suurt midagi, et sa kastilt üles saaksid?“

„Jah, tegelikult isegi märkasin. See ülestulek on rohkem nagu plahvatuslik sirutus puusadest ja nagu sa ütlesid, isegi õlad aitavad rohkem kui sääred.“

„Täpselt nii. Usu mind, olen ka ise muret tundnud oma väikeste säärte pärast, st kunagi tundsin. Paar korda olen isegi „murdunud“ ja oma sääred üles töötanud, kuid alati olen lõpetanud pahkluu probleemidega ja luuümbrise põletikuga. Jooksmine ja hüppenööriga hüppamine on hakanud kannatama ja olen alati seetõttu säärte massi treenimise lõpetanud. Ja nagu alati pärast lõpetamist on saavutatud sarkoplasmaatiline hüpertroofia ka kiiresti kadunud.“

„See on jama jah. Aga kas saan siis üldse midagi teha, et lühikestes nii kepp – peenikeste säärtega välja ei näeks?“

„Oot sa väidad, et ma näen siis ka lühikestes tobe välja?“ „Ja niisamuti ka Michael Jordan?“

„Ei, kuid ma lihtsalt vihkan enda selliseid sääri.“

„Tean seda tunnet hästi. Kui kasvatad üleüldist kehamassi, kosuvad ka sääred. Oled sa kunagi näinud mõnda paksemat tüüpi peenete säärtega? Samaaegselt katsu säärtele anda rohkem koormust läbi selliste tegevuste nagu hüppamine ja sprintimine. Selline koormus on säärtele hea, naturaalne ja omane, sellisteks tegevusteks sääred ongi mõeldud. Vaata näiteks jalgpallureid, ka neil on võimsad sääred ja need ei ole sellised mitte sellest, et nad on päkkadele tõususid teinud.“

Kui sa soovid sääri suuremaks saada ja seda nii, et sportlik sooritus ei kannataks, siis peaksid silmas pidama järgmist:

• Söö korralikult ja ürita lihaste arvelt kasvada.

• Tee hästi palju sprintimist ja sellelaadset tegevust.

• Tee plüomeetrilisi harjutusi.

• Hüppa palju hüppenööriga

• Tee palju ühel jalal hüppamisi ja hüplemisi

• Tee hantlid käes erinevatele kõrgustele (esemed, kastid) hüppeid.

• Tee hüppekükke.

• Tee kükki ja harjutusi reie tagaosale.

• Kõnni päevas palju, kõnni raskused käes, kasuta raskusega vesti.

• Ja lõpetuseks

„Kui sa tõesti tahad päkkadele tõususid nii väga teha, siis tee neid kang turjal toetudes kükipuuri najale. Seisa põrandal, ära pane omale mingit klotsi päkkade alla. Selline suur venitus indutseerib jällegi sarkoplasmaatilist lihaskasvu, ent nagu ma ütlesin, see on ebanaturaalne, sedalaadi lihastööd ja venitust naljalt tavaelus ei esine. Jällegi, selliselt, läbi liigse venituse stimuleeritud säärte mass võib saada saatuslikuks su sooritusele. Niisiis, kui sa tahad ikkagi päkkadele tõususid teha, siis pane kangile suhteliselt suur raskus ja tee 6 – 8 korduselisi plahvatuslikke seeriaid. Ära lase seerial kesta rohkem kui 10 sekundit.“

„See on nagu seks kuuma tibiga, 10 sekundit rõõmu, väike puhkus ja uus raund. Seeria kauem kui 10 sekundit ja sooritus võib jälle kannatada saada.“

„Igal juhul, kui eelnevat silmas pead, siis kasvavad su sääred sellegipoolest.“

„Seda on hea kuulda. Üks küsimus veel, kas see, kui ma jalutan raskustega või hantlid käes ei stimuleeri samamoodi sarkoplasmaatilist hüpertroofiat? Kas see ei võrdu samaga, kui teha pikka seeriat päkkadele tõususid?“

„Hea küsimus. Ja kuigi see tundub tõesti sama, on see siiski mõjult ikkagi oluliselt erinev. Iga samm, mille sa astudes teed, pinge tekib ja vabaneb. Kui sa teed päkkadele tõususid, siis on lihas konstantse pinge all võib – olla 30 – 70 sekundit järjest. Selline reziim indutseerib suurepäraselt mittefunktsionaalse lihasmassi kasvamist. See on väike erinevus, kuid annab vägagi erineva tulemuse.“

„Usu mind, kui mu sääred oleks sarkoplasma arvelt 5 cm võrra jämedamad, siis mu sportlik sooritus oleks oluliselt halvem. Seda ma kindlasti ei taha. Ja arvan, et ka sina ei taha seda.“

„Nii, et proovi kõike seda, mida nimetasin ja su sääred kasvavad ka nii, et sooritusvõime ei kannata.“

„Väga hea, sa tundud targem, kui välja paistab :)“

„:), mu ema ütles mulle samamoodi…“

Arikkel pärineb: [url=http://jasonferruggia.com/big-calves-athletic-ability/]http://jasonferruggia.com/big-calves-athletic-ability/[/url]

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg